Kuigi tegeleme praegu veel tulekahju kustutamisega, on näha, et liikmesriikide ja ELi kehtestatud vajalikud erakorralised meetmed toimivad. Need on aidanud aeglustada viiruse levikut ja päästa tuhandeid elusid. Erakorralised meetmed ja nendega kaasnev ebakindlus on aga inimeste, ühiskonna ja majanduse jaoks erakordselt kulukad ega saa kesta lõputult.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Elude päästmine ja eurooplaste kaitsmine koroonaviiruse eest on meie peamine prioriteet. Samal ajal tuleb aga mõelda ka tulevikule ja elatusvahendite tagamisele. Kuigi tingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad, küsivad kõik eurooplased õigustatult, millal ja millises järjekorras saab tõkestamismeetmeid tühistada. Vaja on tugevat alust, millele toetudes riigid vastutustundlikult oma tegevust kavandaksid, võttes hoolikalt arvesse nii rahvatervise kui ka ühiskonna toimimise kaalutlusi. Seepärast on komisjon koostanud rea suuniseid, kriteeriume ja meetmeid, mida läbimõeldud tegutsemisel aluseks võtta. Euroopa tugevuseks on ühiskonna ja majanduse vaheline tasakaal. Koos saame üksteiselt õppida ja aidata Euroopa Liidul kriisist välja tulla.“

Tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides: „Tagasipöördumine normaalse elu juurde pärast karantiinimeetmete lõppemist nõuab liikmesriikidelt üleeuroopalist hoolikalt kooskõlastatud tegutsemist, mis põhineb teadusel ja solidaarsusel. On väga oluline, et meie tervishoiusüsteemid suudaksid toime tulla nakatumiste võimaliku kasvuga, et hädavajalikud ravimid ja vahendid oleksid kättesaadavad ning et meil oleks olemas ulatuslik testimis- ja jälgimissuutlikkus. Me teame, et see kõik võtab aega ja saab toimuda vaid järk-järgult ning et selle enneolematu tervishoiukriisi tagajärjed on kaugeleulatuvad. Kuni tõhusa ravi ja vaktsiini leidmiseni peame õppima selle viirusega elama. Kuid peagi on Euroopa taas jalgel, üheskoos ja ühtselt. Muud võimalust ei ole.“

Arvestades iga riigi eripära, nähakse Euroopa tegevuskavas ette järgmised peamised põhimõtted:

Ajastus on kõige tähtsam. Otsus hakata tõkestamismeetmeid leevendama peaks põhinema järgmistel kriteeriumidel:

o epidemioloogilised kriteeriumid, mis näitavad, et haiguse levik on püsivalt märkimisväärselt vähenenud ja stabiliseerunud;

o tervishoiusüsteemi piisav suutlikkus, võttes arvesse näiteks intensiivraviüksuste hõivemäära ning tervishoiutöötajate ja meditsiinivahendite kättesaadavust;

o piisav järelevalvesuutlikkus, sealhulgas laiaulatuslik testimissuutlikkus nakatunute kiireks avastamiseks ja isoleerimiseks, samuti haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise ja jälgimise suutlikkus.

Vaja on ühist Euroopa lähenemisviisi. Ehkki tõkestamismeetmete lõpetamise ajastus ja viisid on liikmesriigiti erinevad, on meil vaja ühist raamistikku, mis:

o põhineks teadusel ja keskenduks rahvatervisele, arvestades samal ajal sellega, et piiravate meetmete lõpetamisel tuleb kaaluda nii rahvatervise huve kui ka kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju;

o oleks liikmesriikide vahel kooskõlastatud, et vältida negatiivseid mõjusid. See on Euroopa ühistes huvides;

o järgiks vastastikuse austuse ja solidaarsuse põhimõtet.See on äärmiselt oluline nii tervishoiu kui ka sotsiaal-majanduslike näitajate seisukohast. Kindlasti peaksid liikmesriigid üksteist ja komisjoni teavitama aegsasti enne meetmete tühistamist ja võtma arvesse teiste liikmesriikide seisukohti.

Tõkestamismeetmete järkjärguliseks kaotamiseks on vaja kaasnevaid meetmeid, sealhulgas:

o koguda ühtlustatud andmeid ja töötada välja aruandluse ja haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise süsteem, muu hulgas digitaalsete vahendite abil, mis tagaksid täieliku isikuandmete kaitse;

o suurendada testimissuutlikkust ja ühtlustada testimismeetodeid. Täna võttis komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega konsulteerides vastu suunised erinevate koroonaviiruse testide ja nende töökindluse kohta;

o suurendada riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust ja vastupidavust, eelkõige selleks, et tegeleda nakkuste prognoositava kasvuga pärast piiravate meetmete kaotamist;

o jätkata meditsiini- ja isikukaitsevahendite varu suurendamist;

o töötada välja ohutud ja tõhusad ravimeetodid ja ravimid ning soodustada koroonaviiruse likvideerimist võimaldava vaktsiini kiiret kasutuselevõttu.

EDASISED SAMMUD

Komisjoni tegevuskavas on loetletud konkreetsed soovitused, mida liikmesriigid peaksid kaaluma tõkestamismeetmete kaotamise kavandamisel.

- Tegutseda tuleks järk-järgult: tõkestamismeetmed tuleks kaotada mitmes etapis, jättes nende vahele piisavalt aega, et hinnata nende mõju.

- Üldmeetmed tuleks järk-järgult asendada sihipärastega. Näiteks tuleks jätkata kõige haavatavamate rühmade kaitset pikema aja vältel, hõlbustada vajaliku majandustegevuse järkjärgulist taastamist, varasemast tihedamini puhastada ja desinfitseerida transpordisõlmi, kauplusi ja töökohti ning asendada üldine erakorraline seisukord valitsuse sihipärase sekkumisega, et tagada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus.

- Piirikontroll sisepiiridel tuleks lõpetada kooskõlastatult. Reisipiirangud ja piirikontroll tuleks kaotada, kui piiriäärsete piirkondade epidemioloogiline olukord on muutunud piisavalt sarnaseks. Teises etapis tuleks uuesti avada välispiir, võttes arvesse viiruse levikut väljaspool ELi.

- Järk-järgult tuleks taastada majandustegevus: selleks saab rakendada eri mudeleid, võttes arvesse nt töökohtade sobivust kaugtööks, majanduslikku tähtsust, vahetustega töö võimalusi jne. Kogu elanikkond ei tohiks töökohale naasta samal ajal.

Tegevuse eripära arvesse võttes tuleks järk-järgult taaslubada inimeste kogunemist:

1. koolides ja ülikoolides;
2. kaubanduses (jaemüük), vajaduse korral etapiviisiliselt;
3. seltskondlikuks tegevuseks (restoranid, kohvikud), vajaduse korral etapiviisiliselt;
4. massiüritusteks.

- Jätkata tuleks viiruse leviku ennetamist ja korraldada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et inimesed järgiksid jätkuvalt rangeid hügieenireegleid ja hoiaksid suhtlemisdistantsi.

- Tegevust tuleks pidevalt jälgida ja tagada valmisolek pöörduda vajaduse korral tagasi rangemate tõkestamismeetmete juurde.

Kui tõkestamismeetmed järk-järgult kaotatakse, on vaja strateegiliselt planeerida taastumisvõimalusi, elavdada majandust ja pöörduda tagasi kestliku majanduskasvu teele. Seejuures on oluline jätkata üleminekut korraga keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale ühiskonnale ning kasutada kõiki praeguse kriisi õppetunde ELi valmisoleku ja vastupanuvõime parandamiseks. Komisjon töötab välja taastumiskava, mis põhineb ELi järgmise pikaajalise eelarve (mitmeaastase finantsraamistiku) kohandatud ettepanekul ning komisjoni 2020. aasta ajakohastatud tööprogrammil.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid