ERISAADE | Krista Fischer värskeimast prognoosist: ei ole viiruse kiiret kasvu, aga ka selge languseni võib minna mitu kuud
Tartu Ülikooli professor, matemaatik Krista Fischer ütleb enda juhitava teadlaste rühma kõige värskemaid koroonaviiruse leviku prognoose kommenteerides Delfi erisaates, et Eesti on suutnud tänu kiiretele meetmetele vältida kõiki tumedamaid prognoose, kuid ei ole ka alust ennustada selget haiguselainest väljatulekut.
"Me enam ei näe väga kiiret kasvu uute juhtude arvus. Me näeme, et see arv, mis tuleb päevas juurde, on jäänud stabiilseks. Aga me ei saa öelda, et ta läheks väga kiirelt alla," kommenteerib Fischer erisaates, tutvustades teadlaste rühma värskeid hinnanguid, millest täna hommikul sai ülevaate ka valitsus.
Tema sõnul võib "haigestumiste küüru" ületamisest rääkida alles siis, kui näeme selgelt, et koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavate patsientide arv on languses. Eilse seisuga oli see siiski eriolukorra ajastu suurim ehk 157.
Rääkides värskete prognoosimudelite kõige negatiivsemast ja positiivsemast stsenaariumist, ütleb ta: "Kõver, mis läheb üles, ütleb, et haiglapatsientide koguarv võiks minna varsti üle 200 ja sealt võib-olla edasi, ka intensiivravi patsientide arv võiks tõusta mõnekümneni. Praeguste arvude järgi mitmeid sadu intensiivis väga kindlasti ei tule, kuni meetmed ja seis on selline nagu praegu. Aga teine (positiivne) äärmus - asjad hakkavad minema selgelt alla ja näeme võib-olla mõne aja pärast, et varsti jõuab haiglapatsientide arv sinna, kus oli nädal-kaks tagasi. Aga kõik need mudelid näitavad seda, et ega see küüru ületamine ka väga kergelt ei lähe. Isegi, kui see küür oleks käes, siis sinnamaale, kus küür oleks madalamaks läinud, et julgeks meetmeid lõdvendama hakata, võib ka aega minna. See olenebki sellest, kui palju alla ühe see (nakatumis)kordaja on. Kui on hästi natukene, siis võib minna mitu kuud, kuni näeme selget langust. Seepärast saame öelda, et tuleb olla ettevaatlik."
Küll on teadlastele juba mõnda aega selge, et Eesti on suutnud vältida kõige tumedamaid prognoose - kolme nädala tagune esimene mudel näitas isegi kõige optimistlikumal juhul, et aprilli keskpaigaks vajatakse koroonaviiruse tõttu paarisada intensiivravi kohta, mis asub juba Eestis leiduva võimekuse piiril. See number ei ole tegelikkuses üle 20 paisunud.
"Kõige esimesed prognoosid, kus leebe variant oli 200, karm 900 intensiivravipatsienti, need olid tehtud enne täiendavaid erimeetmeid, enne, kui need otsused tehti. Siis meil ei olnud põhjust eeldada, et need meetmed, mis 13. märtsi paiku kehtestati, on piisavad. Andmed ka tagantjärgi kinnitavad, et nakatumiskordaja oli alguses üle ühe. Kui palju, sellega me mudelites mängisime. Nii need suured arvud tulid. Ja ma olen siiani veendunud, et need oleks võinud saada reaalsuseks, kui ei oleks midagi ette võetud. Praegu, jah, kuna meie valitsus ja peaminister reageerisid üsna jõuliselt olukorrale, õigeaegselt said kehtestatud täiendavad meetmed, mis pidurdasid inimeste liikumist ja kontakte, siis sai see see ära hoitud ja hetkel haiglates tullakse toime kõikide patsientidega."
Fischer toonitas, et aeglaselt kasvavate numbrite taustal on inimestel siiski lihtne tekkima võltsturvalisuse ja -optimismi tunne, sest piiranguid leevendades kerkiks taas ka oht haigusnumbrite järsuks tõusuks.
"Eile professor Andres Merits mainis Saaremaa olukorda, kus mingid inimesed hakkasid rääkima karjaimmuunsuse tekkest. Ja ta ütles väga karmilt selle koha pealt, et karjaimmuunsust saab tekitada, aga see peab olema koostöös surnumatjatega. Me kuidagi ei taha, et see nakatumine läheks nii üles, et sealt tuleks ka kurvad tagajärjed."
