Kas me täna vaadates olukorda ja andmeid, mis meil on viiruse kohta, siis, kas võib öelda, et saime viimasel hetkel viiruse sabast kinni?

Eks see küsimus ole tagantjärgi tarkuse küsimus. Aga sellega eilset, üleeilset ega viimast kuud ei muuda. Teame, et COVID-19 tõrje komisjoni teadusnõukoda on kinnitanud, et erinevad piirangud, mis on tehtud, on vilja kandnud. Oleme suutnud seda viiruse levikut suutnud pidurdada, aga loomulikult mitte täiesti ära hoida. Samas näeme, et see ei ole eksponentsiaalse kasvuga, mis on tänasel hetkel oluline. Aga anda sellele täna hinnang, kas otsus tehti õigeaegselt, kas piirangud olid õiged, seda on veel vara öelda.

Näeme, mis toimub Euroopa suurtes riikides nagu Itaalia, Hispaania, aga ka väikemates riikides nagu Belgia. Me ei ole epideemia langusfaasis täna.

1x
00:00

Kui hästi on inimesed kinni pidanud neist piirangutest? Eelmisel nädalal tulud huvitavad andmed liikuvusuuringuist, mida tegi statistikaamet koos mobiilsideoperaatoritega. Kas Eesti inimesed on hosti pidanud kinni piirangutest?

Kindlasti tahaksin avaldada väga suurt tunnustust Eesti inimestele. Väga suur osa meie kaaskodanikest on täna piirangutest tõsiselt kinni pidanud, 2+2 reeglist, kinni pidanud kodus püsimisest, lähikontaktide vältimisest ja käte pesemisest. Tuleb öelda ka väga suur tänu PPA-le, kaitseliidule ja teistele osapoolete, kes on aidanud infot kohale viia.

Kasutan võimalust öelda tänu ka ajakirjandusele, ekstra erameediale, sest info on olnud kogu aeg olnud ka teie kanalites, eesti- ja venekeelsetes kanalites ja sellest on olnud suur abi info kohale viimiseks.

See, et see on muutunud inimestele keeruliseks ja raskeks, on arusaadav. Piirangud pole ju igapäevased. Aga me peame seda täna tegema.

Kui rääkida liikuvusuuringust, siis see on tööle hakanud. Näeme, et inimesed on muutunud paiksemaks, inimesed liiguvad kodust välja väiksemas raadiuses, seega on andnud tulemusi.

Suur küsimus on inimestel, et kaua see kestab ja kaua piirangud on? Eile esines rahandusminister Martin Helme juba teatega, et arvestage piirangute kindla pikenemisega. Mis see seis on, mida te saate öelda: kas eriolukord pikeneb, kui kauaks? Või vaatate seda, kuidas saaks ka vähendada neid piiranguid?

Kui see ühiskonna pilt võimaldaks, siis ma oleks nõus selle eriolukorra nõus lõpetama siin intervjuu käigus, kohe allkirjastama selle. Aga probleem on selles, et see pilt, mis numbrite poolest meile vastu vaatab, seda ei võimalda. Kui vaatame positiivseid juhtumeid, vaatame seda mis on teinud viimaste päevadel hospidaliseerimine, see tõuseb viimastel päevadel. Oluline on ka see, kui palju inimesi on juhitava hingamisel ehk intensiivis, see number on pigem gramm isegi langenud viimasel seitsmel päeval. Need on kõik olulised indikaatorid.

Aga loomulikult ka see, kuidas peab vastu meditsiinisüsteem, ei saa üle ka majanduskeskkonnast.

Aga ma tahan öelda, et me ei ole otsustanud, kas eriolukord lõppeb 1. mail või me seda pikendame. Täna on valitsuse otsus, et eriolukord lõppeb 1. mail, kui me ei otsusta midagi teisiti. Ma arvan, et neile küsimustele saame anda teaduspõhise, arstide soovitusliku lähenemise kuskil 20-25 aprilli vahel, mitte varem. Need indikaatorid, mida mainisin saavad olema aluseks, kuidas mina ja valitsus oma otsuse kujundame.

Samas täna teeme eriolukorrast väljumise strateegiat, mida teeb riigikantselei koos teadlaste, arstide, vabaühenduste ja ametkondadega. Teiselt pololt, kui küsida, kas 1. mail eriolukord lõppeb, siis Prantsusmaa president ütles, et Schengeni piirid jäävad kinni väga pikaks ajaks veel, Euroopa Komisjoni president on öeldud, et eakad peaksid lähenema, et kontaktivaba suhtlus peaks jätkuma aasta lõpuni. Peame vaatama ka seda, mis Euroopa meie ümber teeb.

Kui vaatame, mis meil juhtus, siis fakt on see, et viirus jõudis paari hooldekodusse ja levis seal riskirühma seas. Vaadates ettepoole, pidades silmas ka Euroopa hoiatust, kas meil on strateegia, kuidas hooldekodusid veel rohkem kaitsta? Pidades silmas kasvõi nn teist viiruse lainet, millest on räägitud.

See on õigustatud küsimus. Ükski Euroopa riik pole suutnud takistada viiruse levikut paraku hooldekodudesse levimast täiesti. See on õige, et kui viirus hooldekodusse läheb, siis seal on ju paljud ka lamavad haiged, ja see on väga ränk neile arvestades hingamist ja kopsutüsistusi.
Meil on juba täna olemas plaanid, mis on seotud hooldekodudega. Loomulikult on külastused täna juba keelatud, ka paki saatmine on keelatud, sest see on ka potentsiaalne oht, et viirus võib minna sinna sisse.

Lisaks oleme doktor Popovi juhtimisel vaadanud üle, et võimalikult palju meditsiiniharidusega hooldekodude töötajaid saaksid lisakoolitusi, et see infektsioon ei leviks. Et personal saaks isikukaitsevahendid, nüüd on teatud lõtk,. Et meil on rohkem isikukaitsevahendeid. Ka mina olen lisaks omavalistsutega rääkinud, et kui vähegi on võimalik, siis ühes hooldekodus töötav inimene töötaks vaid ikka ühes hooldekodus. Oleme rääkinud ka seda, et kui hooldekodudel on võimalik ja nad on COVID-19 vabad, siis kui see on ehituslikut võimalik, viia teatud sektsioonid eraldi, et töötajad omavahel kokku ei puutuks.

Küsimus, kas võiks kui halb viirus tuleb sügiselt tagasi teha nii, et hooldekodude töötajad ei läheks enam koju vaid näiteks hotelli ööbima, siis ma arvan, et kõik võimalused tuleb läbi kaaluda. Tuleb teha kõik, et vältida viiruse jõudmist hooldekodudesse.

Saaremaale otsustasite teha suurema testimise, millal see tuleb ja palju ootate osalisi?

Oleme otsustanud läbi viia rahvastikupõhise testimise ja Saaremaa on esimeseks maakonnaks. Jah levik on Saaremaal kõige suurem, seda teame, seal on ka kõige rohkem olnud kurbi sündmusi. Kui küsimus on selles, kui ruttu hakkame testimist tegema, siis vastus on, et nii ruttu kui võimalik. Selleks on sotsiaalminister saanud ülesande, et vastavad kvaliteetsed testid leida. Nende otsimine tema eestvõttel käib. Testimine saab loomulikult olema vabatahtlik, aga kui seda võimalikult lihtsalt läbi viia, kas inimese kodus või spetsiaalses testimispunktis, siis ma arvan, et paljud seda ka kasutavad. Kui küsimus on, et mis see number on, siis räägime kindlasti täna tuhandetest, mitte sadadest.

Lisaks tahan veel öelda, et tean, et mõned arstid ja õed, kes töötavad mandril, soovivad minna Saaremaale appi. See näitab, et me ei jäta ühtegi maakonda üksi, kui vaja appi minna.

Sel nädalal seisab ees lisaeelarve vastuvõtmine, mis annab võimalusi ettevõtjaid toetada. Samas on juba laekunud mitmeid suuri toetussoove väga erinevatelt ettevõtetelt. Alates Tallinkist, aga nüüd viimati Nordicalt ja Boltilt. Mis on teie suhtumine nendesse ja lähenemine – kas pigem toetada neid kriisist üle saamisel?

Majandusmeetmete pakett on tõesti seotud lisaeelarvega. Kui räägime Kredexist, siis oleme täna välja öelnud, et 1,5 miljardit käendusi ja käibelaene.

Jah, on olnud mul endal isiklikult juttu nii Nordica kui Regional Jeti grupiga koos majandusministriga. Selge on see, et nende ellujäämiseks on vaja kapitalisüst teha, kui riik seda soovib. Teiseks Tallink, pole kahtlustki, et nad on Eesti ettevõtluse üks lipulaevadest, teeme kõik selleks, et see ettevõte jääks veepeale ka peale seda kriisi. Kui räägime muudest ettevõtlusvormidest, siis ühtegi hädalist me täna ära ei saada ja selleks on Kredexi meetmed, EAS-i meetmed ja need rakenduvad, kui eelarve on vastu võtnud.

Jaotusmehhanisme, ehk küsimust, kuidas neid jaotada, oleme otsustanud, et need peavad olema valmis selle nädala lõpus ja järgmise nädalal neljapäeval hakkame neid arutama.

Nordica pole öeldud, mis nende toetusvajadus on, Bolt on rääkinud otse 50 miljonit eurost?

Jah, oleme Nordicaga neil teemadel rääkinud.

Aga numbrit ei taha te öelda?

Täna kui räägime ettevõtete abistamisest ja toetamisest, siis on kõige parem seda teha töistel koosolekutel.

Saate lõpus räägib peaminister veel sellest, kas riigil oleks kuskilt juba ka endal kärpida ja mis ajal vastav info kokku pannakse.