Härra maskiminister, teeme kohe alguses selgeks, mis mask teil ees on, mille eest see kaitseb ja mille eest mitte.

Maskiminister on väga hea mõiste muidugi. Mulle meeldib rohkem kriisihalduse minister.

Maskiministriks jääte, pole parata. Mis mask teil ees on?

See on kirurgimask – meditsiiniseade, mis peaks filtreerima 95 protsenti eri osakestest ja aerosoolsest nakkusest. Me näeme, et ega ta vaakumiga naha ligi ole.

Saadet saab podcastina kuulata siit:
1x
00:00

No täpselt – mis kirurgimask see säärane on?

Enamiku ta siiski filtreerib. Tal on sees spetsiaalne materjal, mis just aerosoolseid osakesi filtreerib. Selle poolest erineb ta teistest maskidest, mis on kasutusel tolmu ja teiste mikroosakeste vastu.

Näeb välja nagu tolmumask. See on nüüd see mask, mille te ise hankisite, või Magnumi-Semetroni oma?

See on riikliku hanke käigus hangitud mask.

Ikkagi, kirurg võiks selle maskiga operatsiooni teha? Tundub uskumatu.

Kirurg kasutab seda maski igapäevatöös. Pandeemia ajal kaitseb ta kõige rohkem teist inimest. Kui mina hingan välja, siis mask filtreerib ära selle, mis minu hingeõhus on, ja see ei kandu teile. Sissepoole on tal ka teatud kaitseefekt. Ent ikkagi tasub pidada distantski, kui ka mask on peas, teise inimese nina alla ronida ei tasu.

Sellist plaani mul pole. Teate, seal lennujaamas nägite te välja nagu sangar seiklusfilmis! Erakond võttis sellest viimast ja küllap teete ise valimistel parema häälteskoori kui eales varem. Ent kui tõsiselt rääkida: mis teil arus oli, miks te ronisite sinna?

Minu eesmärk oli üks ja ainus – paista võis see kuidas tahes –: anda Eesti inimestele signaal, et isikukaitsevahendid on Eestisse jõudmas. Kohale. Lennukiga. Ja need on saadaval neile inimestele, kel seda vaja on.

Te ei saanud aru, et sellest tehakse uudis nii või teisiti?

Uudise juures on oluline nii visuaalne kui ka sõnaline pool. See pilt jõudis kõigini, ja kõik said aru, et isikukaitsevahendid jõudsid riikliku jaotuskava alusel Eestisse.

Nii et seda pilti, mis teist lennuväljal tehti, võiks nüüd kasutada valimiskampaaniani välja?

Ma ei tea. Kui tuleb viimane Hiina hange, võib-olla lähen siis ka lennukile vastu.

Kas te seda Lugejakirja paroodiat olete näinud, kus rahvas teid, Reinsalu ja Ratast kätel kannab – tänuks selle eest, et olite nii julged ja läksite lennukile vastu?

Teate, mul on viimastel nädalatel olnud nii tihedalt tööd, et selliste asjade peale pole ma mõelda jõudnud.

Aga kuidas see Reinsalu ennast kaasa pressis? „Kuule, Jaak, ma tahaks ka pildile, võta mind kaasa?” Või kuidas see käis?

Välisministril oli oma põhjus. Nad tulid sinna Läti saadikuga, kuna osa kaubast lennuki peal läks ka Lätile. Tarnija, Hansapost, tõi ka Läti koguse siia, ja siit viidi see Lätti.

Juba siis pidi kahemeetrist vahet hoidma, miks te ei hoidnud?

Oma arust ikka hoidsin, niipalju kui suutsin. Isegi foto peal olime üksteisest eemal, mitte päris koos.

Aga lennuväljal ei tohi ju töllerdada, kuidas teie tohtisite?

See oli lennujaama meeskonnaga kokku lepitud. Erakorraliselt meid sinna lubati, vastavalt turvameetmetele. Kontrolliti üle, saadeti platsile, viidi platsi pealt ära.

Ja need maskid, mis valitsusse läksid, võtsite kohe lennujaamast kaasa? Te ei hakanud ometi kuskil sabas seisma?

Ei. Seal on oma protseduurid. Need asjad käivad läbi tollilaost. Toll vaatab need üle, tehnilise järelevalve amet kontrollib nende vastavust standarditele. Kui vaja, siis ka terviseamet. Alles siis saab need laiali vedada.

No aga apteegis järjekorras te ei pidanud seisma nagu lihtinimesed?

Tegelikult see on juba ühest väiksemast tarnest, mis meile tuli Saksamaalt. Meil on neid hankeid tulnud mujalt ka, mitte ainult Hiinast.

Selles kuulsast Hiina hankest tuli 2. aprillil esimene osa, 7. aprillil teine, palju veel tulemas on?

Sellest on jõudnud kohale esimene osa ainult. 2. aprillil jõudis kohale Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Hansaposti toodud tarne, mille kohta oli otsustatud, et see jagatakse keskselt jaotuskavade alusel: omavalitsustele, riigiasutustele, haiglatele, hooldekodudele. Sellest suurest hankest on kohale jõudnud üks lennuk. Eelmisel nädalal tuli Finnairi lennuk, millega saab esimene suurem kogus Hiina lepingu järgi.

Kui ajakirjanikud selle Hiina lepingu asjus paar nädalat tagasi teie poole pöördusid, siis te ähvardasite nad risti lüüa. Kuidas on teil kombeks ajakirjanikke risti lüüa?

Ma ütlesin ajakirjanikule, et kui selle info pärast, mis lepingu kohta avalikkusse läheb, ei peaks meile kohale jõudma kaup, mida eesliini töötajatele oli väga vaja, siis löön ta avalikkuse ees risti. Nii ütlesingi. Kui kaup ei oleks siia jõudnud, siis oleksid nemad süüdi olnud.

Kuidas peaksid ajakirjanikud olema süüdi selles, et nad teevad oma tööd?

Eriolukorras võib teatud info levitamine mõjuda kahjulikult. Mina olen selle asja sees olnud kolm nädalat. See ongi sõda. Maailmas on maskisõda. Mitte ainult maski-, vaid ka kõigi teiste isikukaitsevahendite sõda. Ehk ainult mina ja Andres Unga, meie suursaadik Pekingis, teame täpsemaid detaile selle kohta, mis tegelikult toimub.

Ajakirjanike ähvardamine on tõsine asi. Palun, selgitage, kui suur oht oli neist vahenditest ilma jääda.

Ma ei olnud nii kuri ja ähvardav. Ma ütlesin, mis võib juhtuda – ja et kui midagi jääb tulemata, siis ütlen kindlasti välja, kes on süüdi. Hiinas on tootjate uste taga rekkad järjekorras. Kõnnivad ringi sularahakohvritega inimesed. Lihtsalt ostavad üle. Tahavad äri teha, tarnida maske kogu maailma. Hiljuti tuli sellele turule ka USA, kes pakub väga kõrgeid hindu, ja lihtsalt ostab üle.

Kas meie saime Hiinast täpselt seda, mida tellisime, ja selle hinna eest, mida pidasime mõistlikuks?

Jah. Hindadest tahaks natuke rääkida. Kirurgimask maksab meil umbes 70 senti. Hiina lepingus on 44 dollarisenti ehk umbes 40 eurosenti. FFP2 maksab 1,6 dollarit, see on 1,45 eurot. Siin müüakse nelja, viie, kuue euroga.

Ma mäletan ka seda uudist, kuidas Elvas müüdi maske täiesti ulmeliste hindadega. Kuidas seda seletada?

Meie tellisime suure koguse riigihanke, riikliku lepingu kaudu. Tootja õnnestus leida Hiina suursaadiku abiga. Tema võttis turult pakkumised, valisime nelja pakkumise vahel. Võtsime selle, mis oli kõige soodsam ja kiirem.

Ja hindu turul teie ei reguleeri. Maskidega on segadust aga olnud palju – missugune on teie puutumus Magnumi hangetega?

Magnum tegi hanke Semetroni abiga. Magnum kavatses hankida päris suure koguse maske, et tuua need apteekidesse müügile.

Riik oli ju ka valmis neid Magnumilt ostma?

Jah, aga me vähendasime kogust, kuna meil juba kriitiline varu oli. Lõpuks tegime lepingu neljasaja tuhande peale – vahetult enne seda, kui lennuk siia jõudis. Kui lennuk oli siia jõudnud ja tollist läbi käinud, siis ütles tehnilise järelevalve amet, et need ei ole kirurgilised maskid ehk meditsiiniseadmed, vaid tavalised FFP1 kaitsevahendid, mis kaitsevad tolmu mikroosakeste eest. Siis võtsin ma ühendust ja ütlesin: meie selliseid maske ei osta riigile. Ma ei saa haiglatele, hooldekodudedle, sotsiaaltöötajatele mittemeditsiiniseadet anda. Nemad otsustasid maskdi müüki panna. Avalikkust eksitas see, et nad rääkisid ise kirurgimaskidest, aga pärast kontrollimist tuli välja, et need pole kirurgimaskid. Ehituspoodides müüakse selliseid.

No tolmumaskid.

Nad oleksid võinud rohkem selgitada, mis müügile tuleb. Mina selgitasin, miks riik nende käest maske ei ostnud.

Kui maskid olid kohal, marssis valitsus maskides pressikonverentsile ning Jüri Ratas teatas, et maski kandmine võiks saada sotsiaalseks normiks. Seda rääkisid ennegi paljud, aga valitsus ja terviseamet eitasid. Ehk oleks hulk nakatumisi ära jäänud, kui valitsus oleks soovitanud inimestele ise maske valmistada?

Kindlasti maski kandmine aitab, aga nakatumist takistab ikka kaks meetrit vahet, ainult kaks inimest. See aitab kindlasti rohkem kui kõik maskid kokku.

Teile ei tundu, et valitsus käitus silmakirjalikult?

Ei. See oli terviseamet, kes selliseid juhised andis. See on kogu aeg terviseameti juhis olnud, ja valitsus lähtus alguses sellest. Hiljem see muutus. Kui Eestis oli võimalik maske hankida, siis antigi suunis avalikus kohas maski kanda. See ongi õige suunis.

Kui te võtsite enda peale ülesande kriisivarusid hankida, siis millal taipasite, millesse olete end mässinud?

Suhteliselt kiiresti. Pakkumisi laekus sadu. Meie asi oli välja sõeluda usaldusväärsed. Meie reegel oli, et ette me ei maksa. Kui kaup on kohal ja kontrollitud, siis maksame. Hiina hange oli suurem, see oli välisministeeriumi ja suursaatkonna poolt kontrollitud tootja, ja siis olime nõus 50 protsenti ette maksma. Kõik Hiina tootjad tahavad seda, ja arusaadav ka – neil on vaja materjali hankida.

Paar aastat tagasi oli teie elus piinlik vahejuhtum: jäite roolis vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega. Ministriametist astusite tagasi kerge südamega, sest teadsite, et järgmisel aastal on valimised ja erakond teid kuivale ei jäta?

Ma ei mõelnud ei erakonna ega kuivalejäämise peale. Tegin selle otsuse ise. Kahetsesin. Jääknähtudega rooli ei istunud ma teadlikult. Vastutus tuli võtta ja ma võtsin vastutuse. Osalesin valimistel – ma ei tea, kas valijad andestasid mulle selle eksimuse, igal juhul osutusin riigikokku valituks.

Vastutuse võtmine venis ligi kuu aega ja te vassisite päris piinlikult, kui see avalikkuse ette tuli.

Sellel olid omad põhjused, ma olen sellest rääkinud. Parasjagu olid eelarveläbirääkimised ja kuni need polnud lõppenud, ma sellega avalikkuse ette ei tulnud.

See ei kõlanud eriti usutavalt. Mida te sellest loost õppisite?

Selle olen kõik ammu välja öelnud. Kui eelmisel õhtul on alkoholi tarbitud, siis parem mitte rooli istuda.

Maskiministriks saite koroonakriisi tõttu, kuid ettevõtjate ootuste kohaselt peaks teie põhitöö olema riigireformi elluviimine. Meenutage, palun kui kaugele te riigiasutuste liitmisega jõudsite, enne kui kriis lahti läks.

Need protsessid käivad edasi. Oleme ka praegu kabinetis arutanud ametite-asutuste konsolideerimist. Haridus- ja teadusministeeriumi valdkonnas on see otsustatud, eelnõu on jõudnud riigikokku. Maaeluministeeriumi valdkonnas samuti. Järjekorras on keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Loodan väga, et konsolideerimised saab nii toimetatud, et 1. jaanuarist need kehtivad.

Head aastad on nüüd läbi ja kriis võiks neid kavu ehk ka korrigeerida? Riigi õhemakstegemine võiks käia märksa kiiremini ja reljeefsemalt kui see enne kriisi plaanis oli?

See protsess on niigi reljeefsem, kui on Eestis enne tehtud, ja sellega me arvestasime enne kriisi. Ega küsimus pole ainult raha kokkuhoidmises, vaid selles, et teenus oleks parem, efektiivsem ja inimesele lihtsam.

Praegu võiks ju olla ajalooline võimalus selgitada, miks on avalikku sektorit kärpida tarvis?

Peame vaatama, kuidas saame neidsamu tegevusi teha paremini ja vähema rahaga. Samas üritame e-riigi tegevusi jätkata: et andmebaasid oleks paremini kättesaadavad, et me ei küsiks inimeselt või ettevõtjalt liiga palju küsimusi, kui vastused on juba enne saadud, jne. Neid tegevusi on palju: 39 punkti on riigireformi tegevuskavas. Seda me kindlasti jätkame. Üleval on olnud palgaküsimused.

No täpselt. 1. aprillil said kõrged riigiametnikud kõvasti palka juurde.

Riigihalduse ministri ülesande on riigihalduse strateegia käigus teha ettepanekuid. Neid ma olen ka varem teinud ja nende põhjal on tõstetud eesliini töötajate palka. Ametnike palgad ei ole tõusnud Eesti keskisest kiiremini. Keskmine palk on kuue aastaga tõusnud kuskil 60 protsenti, ametnikel 15 protsenti.

Rahandusminister Martin Helme ei taha riigisektorit kärpida, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on öelnud, et kärbitakse kindlasti. Krokodillid kogunevad üsna pea?

Riigireformi tegevuste raames on loodud riigieelarve revisjonikomisjon, kuhu kuuluvad ministrid, ametnikud. Järgmised ettepanekud peaksid jõudma valitsuse ette teise kvartali lõpus. Siis näeme, kust ja mida saame kokku hoida.

Mis need konkreetsed ettepanekud võiks olla?

Palkade puhul oleks õiglane ja läbipaistev see, kui vähem makstaks tulemustasusid. Ametnikul on põhipalk, mis on teada ja selge. Tulemuste eest maksmiseks peab olema ühtne süsteem. Praegu on igal ministeeriumil ja asutusel oma süsteem. See jääb inimestele arusaamatuks. Arvestades maksulaekumisi ei tõuse kõrgemate riigiametniku tasu mitte sentigi, seda võin öelda. Ja tuletan meelde, viis aastat ei tõusnud kõrgemate riigiametnik palk üldse.

Missugused on teie võimalused oma ettepanekuid läbi suruda – kui rahandusministeerium kärpida ei taha?

Esimese poolaasta järel on meil maksulaekumistest selgem pilt. Väga raske on muidugi prognoosida, palju jääb puudu või palju ei jää. Mõte on, et ei hakkaks kohe inimeste sissetulekuid kärpima ja kohe koondama. Kärbete juurde tuleme tagasi siis, kui pilt on selgem.

Kui olite esimest korda riigihalduse minister, rääkisite peamiselt sellest, kuidas riigiasutusi Tallinnast välja viia. Kuivõrd on see veel prioriteet?

See on üks tegevus riigireformi tegevuskavas. Otsustasime eelmise aasta 1. augustil, et kõik riigiasutused, ametid ja ministeeriumid, aga ka riigi äriühingud ja sihtasutused rakendavad üle-eestilise värbamise põhimõtet. See tähendab, et kui Tallinnas jääb töökoht vabaks, siis kuulutakse välja üle-eestiline konkurss.

Eriolukorras õpitud kaugtööskused võiksid seda ideed toetada?

Ma arvan küll. Me õppisime väga palju. Paljud riigiametnikud on kodukontoris ja teevad kaugtööd.

Kui palju te valitsuskabinetiga silmast silma suhtlete? Omavahel ka kannate ikka maske?

Mina olen kriisikomisjoni istungitel käinud oma maskiteemast aru andmas.

No ja mask on ees olnud või ei?

Ei ole siiamaani.

Puhas pokazuhha ju – saatesse tulete maskiga, omavahel räägite ilma maskita?

Komisjonis istub suures saalis kaheksa-üheksa inimest üksteisest piisaval kaugusel. Ja see soovitus tuli eelmisel nädalal, kui maskid said kättesaadavaks.

Millal eriolukord ära lõpeb?

Ma ei saa seda ju üksinda otsustada. Kriisikomisjon peab seda kaaluma. Teadlaste ettepanekuid peab kuulama.

Mis oleks teie hinnangul mõistlik?

Tuleb kaaluda ja vaadata, kuhu need trendid lähevad. Ma ei usu hästi, et eriolukord 1. maist lõpeb. Sinna on liiga vähe aega. Küll aga saab ka eriolukorra ajal piiravaid meetmeid leevendada. Aga see oleneb sellest, kuidas haigusega lood on. Kui haigus hakkab järele andma, siis saab seda kaaluda. Mitte varem.