33 seadust muutvas niinimetatud kobareelnõus on plaanis mitmed muudatused välismaalasi puudutavates seadustes, millest enim tähelepanu on saanud valitsuse ettepanek tunnistada välismaalase viisa kehtetuks ja lõpetada riigis viibimise aeg ennetähtaegselt, kui tööleping või tegevus, mille puhul võib eeldada varalise hüve saamist, “lõpeb või on lõppenud”.

Nii põhiseaduskomisjoni kui ka õiguskantsleri Ülle Madise hinnangul ei ole mitmed eelnõu punktid seotud üksnes eriolukorra lahendamisega. See käib nii välismaalaste riigis viibimise piiramise kui ka kohtupoolse põhjenduseta kinnipidamist lubavate sätete kohta.

Madise toob pöördumises riigikogu poole välja, et eriolukorras on juba piiratud välismaalaste riiki sisenemise õigust, mistõttu ei ole võimalik rakendada mitmeid välismaalaste töötamist reguleerivaid õigusnorme. Madise sõnul on tööandjad arvestanud seaduses ette nähtud õigusega võtta tööle välismaalasi ning välismaalastest tööjõu kasutamise võimalus seondub ka omandiõiguse ning ettevõtlusvabadusega.

Ta toob näiteks põllumajanduse. “Kui põllutööd jäävad õigel ajal tegemata, kannavad ettevõtted kahju,” kirjutab õiguskantsler. “Niisuguses olukorras on ohus nii ettevõtjate kui ka ühiskondlikud huvid. Toiduga kindlustatus (toidujulgeolek) on oluline muu hulgas riigi sisemise rahu tagamiseks.”

Põhiseaduskomisjon leiab, et eelnõu säte, mis reguleerib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreeringu lõppemist, on liiga jäik ning ei ole seotud eriolukorraga, vaid on hoopis poliitilise valiku küsimus, mistõttu tuleks see säte eelnõust välja jätta.

Kinnipidamise lihtsustamine töötab epideemia piiramisele vastu

Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti Pagulasabi mõistavad hukka valitsuse ettepaneku pidada kinni rahvusvahelise kaitse taotlejaid teatud olukordades ilma kohtupoolse põhjenduseta. Nende hinnangul puudub ka kinnipidamist õigustav põgenemisoht, kuna teise riiki lahkumine on praktiliselt võimatu. Lisaks viitavad nad, et välismaalaste kinnipidamise lihtsustamine töötab epideemia piiramisele vastu.

Eelnõus seisab, et kui kohtule on esitatud "erakordselt suur arv" rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotlusi, “võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata” ning põhjendusi esitatakse vaid siis, kui otsus kaevatakse edasi. Eelnõu seletuskiri põhjendab: juba 500 välismaalase kinnipidamise loa taotluse läbivaatamine on halduskohtu jaoks liiga suur koormus.

Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti Pagulasabi hinnangul tähendab see sisuliselt massilise kinnipidamise lubamist ilma kohtuliku põhjendatud loata täpselt määratlemata olukordades, kui taotluste arv on suur.

Riigikogu õiguskomisjonile tehtud pöördumises toovad nad välja:
1. kuigi eelnõu näeb ette, et vaidlustamise jaoks esitab kohus kinnipidamisotsuse põhjendava osa “esimesel võimalusel”, on see määratlemata ajatermin, mis võib pikendada vaidlustamisprotsessi ja seega tekitada pikemaid õigustamatuid kinnipidamisi;
2. antud säte on eelnõu seletuskirja järgi planeeritud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra puhuks, mitte epideemiast põhjustatud eriolukorra puhuks, samas kui eelnõus ettenähtud muudatus sellist kitsendust ei tee;
3. WHO, ICRC, Euroopa Nõukogu ja IASC on rõhutanud, et suletud asutustes kinnipeetavad inimesed, sh varjupaigataotlejad, kuuluvad Covid-19 nakatumise riskigruppi ning seetõttu on epideemia korral kinnipidamise korra lihtsustamine epideemia piiramise eesmärgile vastutöötav meede;
4. puudub varjupaigataotlejate kinnipidamist õigustav põgenemisoht, kuna teise riiki lahkumine on praktiliselt võimatu;
5. kinnipidamine ei tohiks praeguses olukorras väljasaadetavate puhul lubatav olla, kuna väljasaatmine on suletud piiride ja lennuühenduste puudumise tõttu perspektiivitu.

Nad pakuvad välja, et kinnipidamise asemel peaks riik laialdasemalt kasutusele võtma alternatiivid nagu näiteks viibimine kindlaksmääratud elukohas, mis on tõenduspõhiselt efektiivsemad, odavamad ja viiruse leviku riski minimeerivad lahendused võrreldes inimeste massilise kinnipidamisega.

“Riikidel on õigus reguleerida rännet, kuid igal juhul tuleb arvestada ka välismaalaste inimõigustega, ka eriolukorras. Leiame, et ülemaailmse pandeemia olukorras ei ole välismaalaste suuremahuline kinnipidamine mõistlik ega põhjendatud,” seisab pöördumises.

Oudekki Loone: eelnõu sõnastus suurendab korruptsiooniohtu

Riigikogu liige, keskerakondlane Oudekki Loone tegi välismaalaste siinviibimise sätestamiseks muudatusettepaneku. Valitsus sõnastas, et riigis viibimise aeg tuleb lõpetada enne tähtaega, kui välismaalase tööleping “lõpeb või on lõppenud”.

“Praegune eelnõu sõnastus võimaldab välismaalasi, kes on tulnud Eestisse tööle, saata üleöö riigist välja, kui nad kaotavad töö,” kirjutab Loone muudatusettepanekus. “Selline olukord paneb välismaalastest töötajad oluliselt nõrgemasse positsiooni tööläbirääkimistel võrreldes kohalike töötajatega ja võimaldab neile pakkuda halvemaid töötingimusi ja töötasu. See kahjustab kõigi Eesti töötajate huve ning vähendab koroonakriisis töötuks jäänud kohalikel töösaamise tõenäosust.”

Loone tõi välja, et eelnõu praegune sõnastus suurendab ka korruptsiooniohtu, kuna ei ole sõnastatud üldse mingisugust tähtaega, mille jooksul peab viibimisaja kehtetuks tunnistama, mistõttu jääb see puhtalt ametniku otsustada. “Seesugune õiguslik määramatus tekitab väga soodsa pinnase korruptiivseks käitumiseks, mida seadusandja peaks kindlasti vältima,” kirjutab Loone muudatusettepanekus.

Ta pakkus välja tunnistada välismaalase siinviibimine seadusetuks, kui töölepingu lõppemisest on möödunud vähemalt 30 päeva ning välismaalane pole sõlminud uut vastavat lepingut.

Seaduseelnõu “Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)” on üks mitmest äsja algatatud eelnõust, mis praegu valitsusel töös on. Pealkirjas vaid abipolitseiniku seadusele viitava eelnõuga on plaanis muuta tervenisti 33 seadust.

Riigikogu õiguskomisjonile on tänase seisuga esitatud 48 põhjalikku arvamust erinevate liitude, komisjonide ja huvirühmade poolt, milles tuuakse välja eelnõus esinevad võimalikud ebakõlad ja põhjendamatud muudatused.

Eelnõu on saadetud teisele lugemisele ja seda menetletakse kiirkorras.