Üliõpilased palusid eriolukorra murede lahendamiseks ministeeriumilt abi. Reps kutsus hoopis tudengeid üles pingutama
Aprilli alguses pöördus Tartu ülikooli üliõpilasesindus eesotsas Allan Aksiimi, Helo Liis Soodla ja Trine Tammega haridusministeeriumi poole. “Viirusepuhangust tulenevas riiklikus eriolukorras on üliõpilase roll teisenenud - aktiivse õppija rolliga segunevad lapse, lapselapse ja lapsevanema rollid, kaugtöötaja ja õpetaja rollid või on üliõpilased need, kes on nii-öelda eesliinil tööl või praktikal,” seisis pöördumises.
Üliõpilasesindus tõi välja, et Kõrgharidusseaduse §15 järgi on üliõpilasel õigus õppimiseks vajalikele tingimustele, sealhulgas turvalisele ja õpitulemuste saavutamist toetavale õpikeskkonnale. “Kuna eriolukorra tõttu on turvaline õpikeskkond kadunud, on vaja kasutusele võtta meetmed, mille abil oleks võimalik õppimist siiski toetada - seda hoolimata praeguste seadustega ja määrustega sätestatud piiravatest õigustest, mis olid mõeldud kehtima tavaolukorras,” selgitati kirjas.
Üliõpilasesindus palus laias laastus kolme asja: esiteks peaks akadeemilisele puhkusele mineval tudengil säilima ravikindlustus, teiseks ei tohiks erakorralise akadeemilise puhkuse vältel katkeda doktoranditoetus ning kolmandaks peaks olema raskes finantsseisus tudengil võimalus taotleda vajaduspõhist õppetoetust ka suvel.
TÜ üliõpilasesinduse esimees Allan Aksiim selgitas, et mõned eriolukorrast tekkinud mured pole ülikoolisiseselt lahendatavad, vaid vajavad pigem riiklikul tasemel tehtud otsust.
Minister Reps vastas kõigile ettepanekutele eitavalt, täiendavateks kommentaarideks ei õnnestunud teda telefonitsi tabada. Reps selgitas, et akadeemilise puhkuse võtmine pole praegu parim lahendus, kuna õppetöö ei peatatud, vaid toimub edasi hoopis distantsõppe vormis. Minister nentis, et kui õppekava täitmiseks vajalik sooritada nt praktika, või mõnes aines ei ole võimalik kaugõpe, kaalutakse nende üksikute asjade järele tegemist hiljem, näiteks septembrikuu jooksul.
Distantsõpe igal erialal ei tööta
“Kuigi teoorias oleme me kõik distantsõppel ja see peaks enam-vähem võimaldama omandada varasemalt planeeritud õpiväljundid, siis kõikide õppeainete ega teadussuundadega see ei tööta. On raskendatud ligipääs arhiividele ja kirjandusele (probleem ajalooteaduses ja suures osas humanitaarias), katsealustele (psühholoogias), laboritehnikale (bioteadused, keemia ja paljud teised), harjutamisvõimalustele vajalikult varustatud ruumides (lavastajaõpe, pilliõpe ja kultuurikorraldus) ja paljule muule. Nende inimeste jaoks on osa õppe- ja teadustööst sisuliselt peatatud,” kommenteeris Aksiim Repsi vastust.
Doktorantide puhul ei soovi Reps soodustada suundumist akadeemilisele puhkusele, seetõttu lükkas minister ka teise ettepaneku tagasi. Aksiim leidis, et doktorantide puhul ei ole mitmed praktilisema suunitlusega tegevused ümber tehtavad, vaid ainult edasi lükatavad ehk neid peab viima läbi siis kui eriolukorra nõuded inimeste kogunemisele leevenevad.
Keerulises finantsseisus tudengid ei saa loota suvisele vajaduspõhisele toetusele. “Vajaduspõhist õppetoetust makstakse õppekuude eest ehk kokku kuni kümme kuud õppeaastas. On erialasid, kus näiteks praktika läbimise tõttu võib õppetöö lükkuda edasi , kuid ka sellisel juhul tuleb üliõpilasele
tagada õppeaasta jooksul kaheksa nädalat puhkust õppetööst. Me ei näe võimalust laiendada
vajaduspõhise õppetoetuse maksmise perioodi ka puhkamiseks ettenähtud ajale,” selgitas minister. Kui õppetöö peaks aga suvesse venima, paneb see Aksiimi sõnutsi põntsu tudengite majanduslikule seisule, sest paljud üliõpilased töötavad täiskohaga just suvel.
Reps võttis enda kirja kokku: “Kutsun üliõpilasi üles pingutama koos kõrgkoolidega selle nimel, et õppetöö saaks jätkuda ning õpingud ei jääks venima.”
