Terviseamet on mures vähemalt kolme maakonna koroonaviiruse avastamise pildi adekvaatsuse pärast

Lähipäevil üritatakse selgitada, miks on Jõgeva-, Valga ja ka Viljandimaal vähe inimesi testitud. Kas inimesed ei pöördu arstile või perearstid ei anna saatekirju testimisele?

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles täna Delfile, et ametis on tekkinud mitme maakonna osas mure: miks seal on koroonaviiruse teste tehtud isegi kordades vähem suhtena elanike arvu, kui mujal? Hakatakse uurima, ega väikesed viirusesse nakatumise juhtumite arv pole ometi petlik.

Kadai ütles, et seoses testimisega on terviseametis üldse üleval kolm teemat. „Meil on kolm põhiküsimust, mida tahame lahendada. Esimene küsimus on see, et keda siis ikkagi testikatse. Meil on põhimõtteliselt kaks suurt gruppi. On perearsti saatekirjaga saadetud, kelle osas on kriteeriumid välja toodud ja perearst saab kaaluda, kas patsient tuleb saata nende sümptomitega testimisele või mitte. Ja siis meil on nn eesliini töötajate testimine. Me vaatame need andmed põhjalikuilt üle ja teeme sealt järelduse, et kuhu suunas peame rohkem testimisressurssi planeerima,“ rääkis Kadai.

Kuid suurem mure on tekkinud osade maakondadega, kus miskipärast on juba tekkinud „ilmselged“ erisused testide hulgas võrrelduna teiste paikadega.

„Teine asi on see, kus on ülevaade juba olemas, on see, et kui palju on erinevates maakondades teste suhtarvuna elanike osas siis tehtud. Ja seal on erinevused täna juba täiesti ilmselged,“ märkis Kadai ja tõi kõige eredama näitena välja Jõgeva maakonna.

„Jõgevamaal on meil küll vähe haigestunuid, aga kaks korda väiksem testiminime suhtena elanike arvu kui näiteks Harjumaal. See on tähelepanuväärne. Me võtame selle pildi lahti, et mis see küsimus seal on. Kas inimesed ei pöördu seal või perearstid ei suuna?“ esitas ta küsimuse.

„Kolmas küsimus on laual, milline on testimise kaetud vanusegruppides, kus meil on pilt ka juba ees. Aga seda peab vaatama ka selleks, et abistada perearste, et millistel puhkudel nad ikkagi kahtlustavad koroonaviirust ja millistel puhkudel nad välistavad selle, et võib olla tegemist mingi muu ägeda hingamisteede nakkusega. Neid nakkuseid on meil väga palju, iga nädalaselt on meil 5000-6000 sarnast nakatumist,“ lisas ta veel.

Küsimuse peale, kas lisaks Jõdgevamaale on ka teisi maakondi, mis muret valmistavad, viitas Kadai kahele paigale. „Jah, neid maakondi eristub veel. Madalam testimise intensiivsus on Valga maakonnas ja tegelikult oli ka Viljandimaa suhteliselt madala intensiivsusega. Tahame seda intensiivsust neis maakondades kindlasti tõsta,“ viitas ta vajadusele teha neis kohtades testimise osas pingutusi.

Terviseameti poolt avalikustatavad nakatunute avastamise arvud ja nende jaotus maakondade vahel on viimasel ajal näidanud avastatud viirusejuhtumite tõusu Ida-Virumaal. Sealset trendi seletas Kadai hooldekodudes avastatud juhtumitega. „Vaatame ka nende andmestiku üle, aga viimati lisandunud haigusjuhuid on olnud seotud hoolekandeasutustega. See on murettekitav. Me peame ju ka aru andma, et viirus ei püsi seal hoolekandeasutuses, ta on ka kuidagi sinna sisse saanud ja võib sealt ka välja rännata. Iga haigusjuht on tegelikult informatsioon ja alarm, et tuleb seda kontrolli all hoida,“ sõnas Kadai.