Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro selgitab, et narkootikumite maailm päris kokku kuivanud ei ole, kuid keerulisem on neil kindlasti. Kes on süsteemiga sügavamalt seotud ning teab mitmeid kontakte, sel on Pikaro sõnul praegustes tingimustes veel täitsa võimalik narkootikumitele ligi saada. „Samas harva tarvitajatel on praegu tõesti keerulisem narkootikume saada,” lisab ta.

Noored ja sotsiaalmeedia on politsei tähelepaneliku jälgimise all. Sealt kogutud info ja vestluste põhjal järeldab Pikaro, et keegi otseselt narkootikumite otsa saamisest ei raporteeri, kuid väike paanika on küll tekkinud: mõni soovib igaks juhuks korraga suuremaid koguseid osta, mõni aga hulgi uimasteid maha müüa, et siis kas kiiremas korras nende eest raha kätte saada või lihtsalt varudest vabaneda.

Uimastiturul on langenud nii nõudlus kui pakkumine. Näiteks nõudluse poolelt ei ole enam neid tarbijaid, kes pidudel sooviksid endale uimasteid osta. Kuigi ka pakkumise poolelt sõltutakse, nagu ka muus majanduses, narkootikumite kaubavahetuses tarneahelatest, siis on selles osas erinevate ainete lõikes erinevusi.

Pikaro selgitab, et näiteks GHB lähteaine GBL-i kättesaadavus on kõvasti takistatud. „Kohapeal seda pole ega toodeta,” sõnab ta, et GHB-d on sestap ka Eestis raskem valmistada. Pikaro lisab, et muutusi on ka muude ainetega. Näiteks amfetamiini kvaliteet on kõvasti kukkunud. „Kui ainet on vähem saada, segatakse sinna juurde igasugu sodi ja solki,” ütleb Pikaro. Kanepiga ta sõnul aga nii kehvasti lood pole, seda on võimalik ka Eesti tingimustes kasvatada. Küll aga on lugu keerulisem uimastitega, mille lähteaine tuleb piiri tagant.

Ehkki inimesed üle piiri liikuda ei tohi, siis kaubad liiguvad ikka. Nii ütleb ka Pikaro, et need kuritegelikud ringkonnad, kelle tegevused on paremini organiseeritud, saavad oma asjad üle piiri küll. „Muude kaupade varjus saab kergesti konteineritesse või veoautodesse narkootikume peidetud. Ent rohkem ikkagi pulbrit, vahet pole millist, vedelikku on keerulisem peita,” kommenteerib Pikaro.

Organiseeritud kuritegevus muudab kurssi

Eelmisel nädalal toimus intsident, kus neli noormeest tõmbasid Tallinna kesklinnas enda autosse narkomüüja ja sõitsid minema. Politsei asus kiiresti inimröövijaid jälitama ja pidas nad Lasnamäel kinni.

„Mehed leppisid suhtlusvõrgustikus kokku kohtumise, kuid planeerisid ostu-müügitehingu asemel hoopis kannatanult ära võtta nii uimastid kui ka võimalusel muu väärtusliku vara,” kommenteeris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. „Ei ole esmakordne, kus soodsat narkodiili lootes saab müüjale osaks hoopis vägivald,“ lisas ta.

Rait Pikaro (vasakul) ja Urmet Tabre (paremal)

Kas allmaailmas on närvid püsti ja asjad pingeliseks läinud? Pikaro selgitab, et uimastitega kaubeldes on võimalus petta saada suurem kui varem. Mitte ainult pole küsimus müüdud aine puhtuses, vaid ka nii ostja kui müüja poolelt muutunud kavatsustes teine pool „üle lasta,” kirjeldab politseiniku sõnul muutunud olukorda ehk kõige paremini släng.

Samas teravat arveteklaarimist ette pole tulnud. „Vägivalda omavahel võib ette tulla, aga midagi drastilist pole meieni jõudnud,” ütleb Pikaro.

Kuna uimastiturg kahaneb ja nii kindel sissetulekuallikas enam pole, siis otsivad kurjategijad muid viise raha teenimiseks. Pikaroga suhelnud väliskolleegid on teda hoiatanud, et selgelt on kasvanud kurjategijate soov vägivaldseid röövimisi korda saata. „Näiteks on üheks võimalikuks sihtmärgiks apteegid,” sõnab ta, et ravimitel võib mustal turul olla väärtust.

Samuti on näha kelmuste tõusu, eriti internetiavarustes. Müüakse näiteks olematuid teenuseid ning üritatakse kergeusklikelt ohvritelt raha niimoodi kätte saada.

„Mitte, et ma neid kuidagi afišeerida sooviksin, aga ka kurjategijatele pole kosmoseteadus oma äris muid lahendusi leida,” ütleb Pikaro. Ent politsei on ta sõnul kursimuutuseks valmis. „Ka kriisis käib suhteliselt tavaline kassi-hiire mäng edasi,” lisab Pikaro.