Riigihanke tähtaeg metsanduse uue kümnendi arengukava eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindaja (KSH) ja muude oluliste mõjude hindaja leidmiseks oli 1. aprill, kuid selleks ajaks ühtegi pakkumust ei laekunud.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütles, et juhtkogul on protsessi algusest saadik olnud metsanduse arengukava koostamisele kõrged ootused. „Just keerukus ja teema konfliktsus on asjad, mida potentsiaalsed mõjude hindajad on välja toonud ühe põhjusena, miks nad töö tegemiseks pakkumust ei esitanud,“ möönis Järve.

Keskkonnamõjude hindamisega tegelevate ettevõtete tagasiside näitas, et riigihankega saada soovitud töö on äärmiselt mahukas ja keeruline. Töö riskantsusest rääkides tõid firmad välja, et kogu metsanduse valdkond on suure avaliku tähelepanu all, seega peab töö teostaja arvestama huvirühmade kriitika, inforünnakute ja isegi kohtusse kaebamisega. Samuti viitasid ettevõtted juba praegu ees olevale tihedale töögraafikule.

Jaanuari lõpus kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas juhtkogu seas valitsevad pinged, mis on päädinud nii üksteise halvustamise kui keskmise sõrme näitamisega. Samuti süüdistab osa juhtkogu liikmeid ministeeriumi läbipaistmatus protsessis. Selleks ajaks oli kukkunud läbi kaks arengukava mõjude hindamise riigihanget.

Järgmise sammuna on keskkonnaministeeriumil plaanis virtuaalne arutelu arengukava koostamise juhtkoguga, et otsustada, kuidas protsessiga edasi minna. Näiteks on võimalik KSH ja muude oluliste mõjude hindaja leidmiseks hanketingimusi veelgi muuta, töö mastaapsust vähendada või jagada töö osadeks, kaasata välismaiseid partnereid, kaardistada põhjalikult töö tegemisega seonduvad riskid ning leida võimalused nende maandamiseks. Keskkonnaministeerium on pöördunud ka Eesti keskkonnamõju hindajate ühingu poole, et püüda koos leida lahendusi, kuidas muuta KSH tegijatele pakkumise esitamine atraktiivsemaks.

Arutelude ajal jätkab keskkonnaministeerium arengukava kirjutamist koostöös juhtkoguga.

Selleks, et vajalikud suurema ühisosa leidnud muudatused ei jääks toppama, on ministeerium juba alustanud mõningate arengukava kokkupaneku käigus kaardistatud probleemide lahendamist. Näiteks on kooskõlastusringile minemas looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused, mis kehtestavad raierahu pidamise kaitsealadel ning käitumisreeglid raidmete kokkuveole ja hakkele lindude pesitsusajal ning vähendavad lageraielangi suurust.

Lisaks on erametsaomanikele koostatud juhised kevadiseks metsas toimetamiseks ning korraldatud kevadise raierahu teavituskampaania. Koostöös rahandusministeeriumiga on ette valmistatud tulumaksuseaduse muudatus, mis suunab väikemetsaomanikke müümise asemel oma metsi ise majandama. Ette valmistatakse ka metsakahjustuste ennetamise tegevuskava.