„See polnud ainult idee. Jutte sel teemal on juba käinud,” ütleb Lepik plaani kohta luua analüütikute löögirusikas. Täpsem kavatsus on keetma hakata koos riigi ja erasektori spetsialistidega andmetesuppi. Samas pole Lepik kindel, et riik nii rohke infoga ka toime suudab tulla. „Paljud organisatsioonid on valmis abi pakkuma, aga võimalik, et riigil pole tarbimisvõimekust,” sõnab ta.

Analüüüsi kaasamine pikendab veidi küll otsustusprotressi, kuid samas parandab otsuste kvaliteeti. Samas, mõnikord on vaja teha kiire otsus, kui liiga pikk analüüsimine ainult viivitaks seda. Teisalt on Lepiku sõnul ka ohtlik, kui rahaga hakatakse majanduses uisapäisa ja läbianalüüsimata otsuste pinnalt ringi käima.

Kui õnnestuks analüütikute löögirusika valitsuse kõrvale tekitada, siis võiks Lepiku hinnangul asjal jumet olla. See tähendaks, et paarikümmend oma ala valdkonna spetsialisti oleksid alati valmis kiireid analüüse tegema. Ei oleks formaalset struktuuri või nõukogu, vaid inimesed, kes muidu töötavad kuskil mujal, kuid oleksid kriisiolukorras valitsusele valmis appi minema.

Lepik kommenteerib, et on ideed juba laiemas ringis arutanud, laua taga on olnud asekantslerid, ministrid. „Paljud on nõus, et see löögirusikas oleks vajalik. Ent lõpuks peavad asjaga ka ministrid nõus olema,” sõnab ta.

Isiklikult Lepikul ambitsioon analüütikute seltskonda juhtida puudub. „Tahan, et see lihtsalt juhtuks,” kommenteerib ta soovi olla selle juures, et vajalik inimeste struktuur saaks paika.

„Majanduse probleemidest peab üle saama tarkade lahendustega,” sõnab Lepik lõpuks aateliselt.