Tallinn vabastab ettevõtted kolmeks kuuks üüri maksmisest
Suurem osa linnavalitsuse meetmetest puudutab linnavara kasutamist. Alates aprillist loobub linn kolmeks kuuks renditulu küsimisest. „Me ei hakka oma partneritele arveid esitama. Üürist vabastamine on peaaegu 100%, välja arvatud need äripinnad, mida kasutatakse büroopinnana,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Büroopinnad saavad 20% üürisoodustust.
Kõlvarti sõnul on ettevõtted ja kolmas sektor üürisoodustust viimasel ajal palju palunud. „Mure on suur ja püüame seda lahendada sellisel viisil, et vähemalt kolme kuu jooksul, kuni selgub, mis saab majandusolukorrast edasi, oleks inimestel kindlustunne – et kolm kuud nad ei peaks vähemalt rendi pärast muretsema.”
Kõlvart lisas, et linn hakkab saadud teenuste ja kaupade eest tasuma 10 kalendripäeva jooksul varasema 21 või 30 asemel. „Sellega püüame anda ettevõtlusele operatiivsemalt lisaressurssi. Kõikvõimalikud leppetrahvid ja viivised seoses tellimuse täitmise raskustega jäävad praegu ära,” sõnas ta.
Abilinnapea Aivar Riisalu lisas, et linnal on pooleli palju erinevaid lepingulisi protsesse, mis puudutavad ehitust ja remonti. Samas on ehitussektori jaoks olulist võõrtööjõudu Eestist kõvasti lahkunud. Riisalu ütles, et linn vaatab kõik lepingud üle, annab tähtaegadele mõistliku pikenduse ega sanktsioneeri, kui mõni tänav või ehitis ei saa õigel ajal valmis. Otsuseid tehakse ettevõtetega läbi rääkides. Samuti on hoonestusõigustasude ajatamine võimalik 31. detsembrini.
Riisalu märkis, et ainus kohalik maks, mida linn praegu kogub, on reklaamimaks – umbes viis miljonit eurot aastas. Nüüd on Tallinn otsustanud langetada reklaamimaksu kuueks kuuks 50%. Samavõrra langetab linn reklaamikandjate renti.
Sport võiks jätkuda internetis
Kriisi tõttu on jäänud ära rida kultuuri- ja spordisündmusi, mille jaoks on samuti kulutusi tehtud. Kui üritus on lükatud edasi, siis pole Kõlvarti kinnitusel vaja raha tagastada. Kui üritus ei toimu üldse, tuleb eraldatud toetused tagastada, aga kui ürituse korraldamisele on tehtud lisaks sihtotstarbelisi kulutusi, siis need tunnistab linn abikõlblikuks.
Sporditegevuse puhul rõhutas Kõlvart, et Tallinnas kehtib pearahasüsteem. „Kõik lapsed, kes tegelevad spordiga klubides, mis saavad pearaha, võivad arvestada sellega, et linn – vaatamata sellele, et reaalselt treeninguid ei toimu – jätkab spordiklubide toetamist.” Kõlvart palus spordiklubisid, et nad korraldaksid treeninguid edasi interneti kaudu. „Seda on vaja, see on väga õige. Iga sportlane ja treener teab, et spordis on väga oluline distsipliin, järjepidevus, graafik ja isegi praeguses olukorras on oluline, et noortel see graafik mingil kujul säiliks.”
Kooliõpilaste toitlustamise kord on alates tänasest ümber tehtud. „Et vähendada kontaktide arvu ja vajadust viibida väljas tänavatel, hakkame jagama toidupakke nädalaks, et iga päev poleks vaja kooli juures käia,” põhjendas linnapea. Kolmapäeval saavad lapsed sooja toidu kohapeal ja toidupaki nädalaks ajaks. Järgmisel nädalal saavad nad juba ainult toidupaki.
Abilinnapea Kalle Klandorf kinnitas, et linn jätkab iga päev restoranide ja baaride kontrolli, mis peavad olema alates kella kümnest õhtul suletud. Ühtegi pretensiooni ses osas tema sõnul olnud pole – toitlustuskohad täidavad praegu reegleid.
Keerulisem lugu on Klandorfi sõnutsi mänguväljakutega, kuhu koduõppel noored kipuvad siiski kogunema – eraldi tõi ta välja rulapargid. Abilinnapea pani südamele, et inimesed ei koguneks avalikes kohtades, sest linna ressurssi võiks praegusel ajal kasutada muuks kui inimeste tagaajamiseks.
Ootused riigile
Kõlvart rõõmustas, et Tallinn tellis isikukaitsevahendeid juba märtsi alguses, tänu millele saabus eile esimene suur osa tellimusest: kohale jõudis 300 000 kirurgilist maski. Tallinn hakkab neid jagama linna haiglatele, sotsiaalhoolekandeasutustele, linnaosavalitsustele ja linna allasutustele. Kõige suurem lootus on Kõlvarti kinnitusel pandud siiski riigi tellimusele, kuivõrd vajadus isikukaitsevahendite järele lähiajal pigem kasvab. Linnapea avaldas lootust, et Tallinn saab riigi tellimusest proportsionaalse osa vastavalt elanike arvule.
Kõlvart rõhutas vajadust ka meditsiinitöötajate kõrgema tasustamise järele. „Töö, mida nad teevad, pole lihtsalt tänuväärne, see töö on eksistentsiaalse tähendusega ning arstidele ja teistele meditsiinitöötajatele eluohtlik. Juba praegu on vaja mõelda selle peale, et inimesi täiendavalt toetada ja antud juhul ma räägin konkreetselt rahalisest toetusest. Need inimesed, kes praegu võitlevad, peavad saama lisatasu. Ma väga loodan, et riik töötab välja abimeetmed, et meditsiinitöötajaid toetada.”
