Advokaat välisministeeriumi sammust: demokraatlikus õigusriigis nii ei tehta

Advokaat Rait Kaarma sõnul jääb selgusetuks, miks taganes riik ajutiselt teatud inimõiguste konventsiooni artiklitest, kuivõrd konventsioon lubab niigi rakendada lisapiiranguid tervisekaitseks.

“Tekib küsimus, kas riigil on plaanis veel rangemad piirangud kehtestada, millest ei ole veel avalikkust teavitatud,” ütles Kaarma ja lisas, et arusaamatuks jääb hädavajadus kasutada ilmtingimata artiklit 15. "See on samm, mida ministeerium ei ole avalikkusele minu hinnangul endiselt piisavalt põhjendanud.”

Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et otsus aktiveerida artikkel 15 tehti ametnike tasandil ning peaminister Jüri Ratas ei teadnud sellest kirjast midagi, sest kirja saatmise protseduur ei näe seda ette. Samuti ütles Reinsalu, et kuna Eesti on juba rakendanud eriolukorras kodanikele piiranguid, siis on asjakohane sellest Euroopa Nõukogule teada anda.

Rait Kaarma sõnul on arusaamatu, miks tuli teadaanne otsuse kohta ennekõike välismeediast ning Eesti avalikkust sellest isegi ei teavitatud. “Demokraatlikus õigusriigis nii ei tehta,” ütles ta. “Isegi raskes olukorras saab jääda korrektseks ja ausaks ning nii olulistest muudatustest tuleks avalikkusele kohe teada anda ja neid selgitada.”

Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis on kirjas, et seadusega võib piirata teatud vabadusi, kui seda tuleb teha inimeste tervise kaitseks. Need vabadused on mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sõnavabadus, kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele. Nende vabaduste piiramine seadusega oli Eestile lubatud juba niigi, ilma et oleks vaja rakendada artiklit 15. Artikkel 15 lubab hädaolukorras peatada inimõiguste konventsiooni kohustuste täitmine mõne erandiga.

Kaarma aga rõhutab, et endiselt kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus, mis tagab, et inimeste põhiõigused jäävad kaitstuks. Inimõiguste konventsioon annab aga lisatagatise.

Ta lisas, et otsuse juures võis mängida rolli ka välisministri ja laiemalt valitsuse skepsis rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes. “See maailmavaateline küsimus tekitab kahtluseid juurde,” sõnas ta. “Isegi, kui artikli 15 aktiveerumine oli põhjendatud, tuleks seda koheselt kommunikeerida ning selgitada, miks konventsiooni enda erandid ei olnud piisavad ja mida see ikkagi endaga täpsemalt kaasa toob.”