Nädal aega distantsõpet: napib digivahendeid, muret teeb liiga karm hindamine ja koolilõunate puudumine
Nädal tagasi esmaspäeval jäid Eesti koolid esialgu kaheks nädalaks distantsõppele. Kui alguses oli õpilaste tulv nii suur, et e-õppe võimalused ütlesid suure koormuse all üles, siis sellest probleemist saadi üsna kiirelt üle.
Milline on haridusministeeriumi enda hinnang, kuidas on õpilaste distantsõpe esimesel nädalal edenenud?
"Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on olnud tublid," vastas Tarmu Kurm, haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja. "On neid [õpetajaid], kelle koormus on kahe- või mitmekordistunud, on neid, kes on tulnud enneolematult leidlikele lahendustele ja kõik sujub ladusalt, on neid, kes asunud eriolukorra blogi pidama ning oma kogemusi teistele jagama. Kindel on see, et jätkuvalt vajab läbi mõtlemist õppetöö korraldus, kõige paremini toimivate virtuaalsete keskkondade valik, õppimise ajaline organiseerimine ja palju muud."
Statistika näitab, et koduõppe esimesel nädalal kasvas kasutajaskond märgatavalt paljudel e-õpet võimaldavatel e-teenustel.
Mis on olnud aga distantsõppega seonduvad põhilised mured, millega ministeeriumi poole pöördutud?
Õpilastel ei ole digivahendeid
Ministeerium rõhutab, et koolid peavad õppetöö planeerimisel jälgima, et õppekoormus jaotuks proportsionaalselt. Õppimiseks ei pea tingimata kasutama vaid arvutit. Õpiülesanded võib õpetaja küll esitada interneti vahendusel, kuid õppimine saab jätkuvalt toimuda õpikute, töövihikute, töölehtede, raamatute jne abil.
Samuti soovitatakse kasutada paindlikke tähtaegu.
Koolid ja kohalikud omavalitsused saavad olla abiks ka õppetööks vajalike seadmete laenutamisel. Tõhusaks abiks on järjest tegusamad kogukondlikud algatused, mis abivajajaid ja abipakkujaid kokku viivad, näiteks Facebooki grupp Igale koolilapsele arvuti!.
Liiga karm hindamine
Haridusministeerium rõhutab, et sõnaline kujundav hindamine on praegu sobivaim tagasisidestamise ja motiveerimise viis: "Tunnustage lapsi tehtud pingutuse, mitte tulemuse eest!"
Koolitoit ja majanduslikes raskustes pered
Ministeerium palub koolidel välja selgitada, kas nende nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras. Vajadusel ja kokkuleppel võib koolide sööklaid kasutada koolilõuna korraldamiseks, kui järgitakse rangeid piiranguid.
Küsimus: mis saab tasemetöödest, lõpueksamitest, sisseastumiseksamitest?
Lahendused sõltuvad olukorra edasistest arengutest. Kui vähegi võimalik, lähtutakse tavapärasest korraldusest. Praegu on olemas siiski võimalus viia eksamid läbi valdavalt kavandatud eksamiaegadel. Vastavalt vajadusele lükatakse eksamiperioodi algust edasi.
Sisseastumiskatsete üle otsustamine on kooli pidaja ja kooli pädevuses.
Hariduslike erivajadustega koolid
Asutustes, kus täielik üleminek distantsõppele pole võimalik, korraldatakse tegevus koostöös koolipidajatega juhtumipõhiselt st arvestades iga õpilase individuaalsust. Kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, soovitab ministeerium jätta siiski lapsed koju. Haigeid ja haigustunnustega lapsi kooli mitte lubada.
Mida peavad tegema õpilased, kes elavad õpilaskodus/ühiselamus?
Üldjuhul soovitab ministeerium õpilased koju saata. Kellel kodus distantsõppes osalemise võimalus puudub, saavad jääda õpilaskodusse/ühiselamusse, vältides kontakti teiste õpilastega. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis otsib kool lahenduse.
"Praegu on õppekava täitmisest ja õpitulemustest olulisem mõelda sellele, kuidas õppida ja õpetada. Vaja on välja selgitada õpilaste ja õpetajate tegelik koormus," sõnas Kurm uuele nädalale ettevaatavalt.
