ERISAADE | Tanel Kiik: vastab tõele, et tarne Hollandist Eestisse ei jõudnud. EL-i sisesed ekspordikeelud on väga halb toon

Delfi eriolukorra „Erisaates“ vaatab algavale nädalale videolingi abil otsa sotsiaalminister Tanel Kiik. Minister seletab, kas on oodata uusi piiranguid ja mida nende kehtestamisel arvestatakse. Ta ütleb, et märtsis läheb koroonavõitlus tervishoius maksma vähemalt 50 miljonit eurot. Isikukaitsevahendite osas paistab tunneli lõpus valgus. Homme saab valitsus teadlastelt uue riskitsenaariumi, seda jagatakse ka avalikkusega. Valitsus tellib juurde hingamisaparaate ja järgmisel nädalavahetusel leitakse viis, et inimesed saaksid selgel vajadusel perearsti saatekirju testimisele. Saadet juhib Raimo Poom

Alustuseks rääkis sotsiaalminister sellest, kas Eestiski on oodata senisest karmimaid piiranguid, et inimesi kogunemast ikkagi veelgi takistada?

„Kui vaatame piiranguid, siis Eesti on teinud hästi seda, et alustasime piirangute seadmist väga varajases staadiumis. Olgu nendeks siis koolide kaugõppele üleviimine, erinevate ürituste ära jätmine. Kõiki samme astusime siis, kui olukord ei olnud Eestis kriitiline. Oleme pigem olnud rangemad ja nõudlikumad, kui olukord eeldanuks. See on üks põhjus, miks Eestis ei ole viiruse levik olnud nii massiline. Meil on olnud võimalus teistelt õppida,“ seletas sotsiaalminister Tanel Kiik.

„Edasistest sammudest – valitsuskomisjon koguneb iga päev ja arutame erinevaid küsimusi. On ka küsimus erinevate meetmete kehtestamisest, on räägitud kaubanduskeskustest, on meelelahutusasutuste küsimused. Praegu on need soovituslikult välja antud, ja kas seal peaks muutma midagi rangemaks?,“ küsis minister ja vastas: „Ühel poolt tuleb meil tagada ühiskonna toimimine. Üleskutsed mis on olnud sotsiaalmeedias, et ärme homme enam keegi tööle mine, pole vastutustundlikud. Meil on Eestis politsei, meditsiin, sotsiaalhoolekanne, päästjad, vesi kanalisatsioon, side jne. Meil ei ole võimalik toimida riigina, kui ühel hommikul otsustavad kõik mitte tööle minna. See tagajärg on palju hullem. Samme seades tuleb meil mõelda kõige selle peale.“.

Kiige sõnul ei ole näiteks suurte kaubanduskeskuste kinnipanek nii lihtne. „Kaubanduskeskustest: miks ei ole seni tehtud ranget otsust? Kaubanduskeskustes asuvad apteegid, pangakontorid, mobiilsidepoed, loomapoed, prillipoed. Sellised teenused, mis võivad inimestele olla eluliselt vajalikud. Kasvõi koduses majapidamises toimetulekuks. Otsuseid tehes peab vaatama, mis on kasu ja mis on kahju, mida me sellest saame.“

Sotsiaalminister seletab ka seda, milliste näitajate abil valitsus siis jälgib, kas Eesti inimesed käituvad vastutustundlikult ja peavad reeglitest kinni.

Aina suuremaks mureks on kujunemas küsimus isikukaitsevahendite piisavusest tervishoiusüsteemis. Minister Kiik rääkis, mis on toimumas. Palju arutatakse, miks Eesti valitsus pole saatnud lihtsalt lennukit Hiina, kust teised riigid on sedasi tarvilikku ära toomas käinud?

„Lahendame isikukaitsevahendite küsimust igapäevaselt. Monitoorime pidevalt haiglate kui perearstide seise. Hanked on töös haiglatel endil, töös on terviseameti raamhange, kodumaised tootmisvõimsused on rakendatud. Töö käib mitmel rindel. Küsimus, miks me ei lenda kohale? Kui oleks midagi, mida ära tuua, siis loomulikult me toome selle ära. Selle taha asi ei jää. Küsimus on selles, et kui pole midagi valmis toodetud, siis pole võimalik ühestki teisest riigist midagi väe võimuga ära tuua.“

Minister nentis, et paraku on Eesti loodetud tellimused jäänud teiste riikide seatud tõkete taha.

„See, et on seatud teatud tõkiseid kaupadele erinevate riikide poolt, on kahjuks tõsi Eesti puhul. On olnud seda EL-i väliste riikide poolt, kuid on olnud probleeme ka EL-i riikidega. Siin suhtleme välisministeeriumiga ja oleme järk järgult piiranguid maha saanud, aga kõiki tarneid pole see aidanud,“ nentis Kiik.

Küsimuse peale, kas Siim Kallase info, kes kirjutas Delfis, et Holland rekvireeris ühe Eesti saadetise, on tõsi, pidi Kiik nentima, et tõesti üks saadetis ei jõundud sealt kohale ja selle asjaolud on ebaselged.

„Tõele vastab see, et üks tarne Hollandist Eestisse ei jõudnud. Täpne asjaolude seletamine käib osapoolte vahel. Mulle on kinnitatud PERH-st, et raha kanti tagasi, aga fakt on see, et tõenäoliselt oli tegemist ekspordipiiranguga, mida peame EL-i sees väga halvaks tooniks. Oleme sel teemal rääkinud ka välisministriga ja oma kolleegidega. Oleme igal ministrite videokohtumisel rõhutanud, et arusaadav, et piiranguid tehakse EL-ist välja, aga liidu sees, kus on kaupade vaba liikumine, ei saa me takistada ühe või teise riigi tarneid, see lõhub Euroopa Liitu,“ hindas Kiik.

Samas viitas minister, et ta näeb algaval nädalal juba tunneli lõpus valgust seoses isikukaitsevahendite juurde saamisega.

„Tunneli lõpus paistab valgus, desinfitseerimisvahendite osas on suurem mure juba lahendatud. Isikukaitsevahendite osas väga palju tarneid, mis peaksid sel nädalal laekuma. Aga siin ma olen seisukohalt, sul pole mitte nii palju varusid, kui on lubatuid, vaid nii palju, kui reaalselt laos ja kohal.“

Kui vaja järgi minna, siis valitsus leiab lennuki?

„Meil on valmisolek minna järgi nii lennuki kui laevaga. Selle taha asi ei jää,“ kinnitas Kiik.

Veel Tanel Kiige poolt saates käsitletavaid teemasid:

Lisaraha vajadus tervishoius seoses koroonaga

-„Oleme haigekassas võtnud suuna, et haigekassa reservidest vajadusel kaetakse erinevaid täiendavaid raviarveid. On see ületunnitasu, koefitsiendid, täiendavad kiirabibrigaadid, Kui räägime tervest tervishoiusüsteemist, siis igakuine lisavajadus on kümnetes miljonites eurodes. Ja sellele lisanduvad haiguslehtede kulud jms. Oleme andnud kõigile signaali, et vajalikud otsused tuleb ära teha ja kui on näha, et kuskil on mure ja vaja eraldi valitsuse otsust, siis operatiivselt kinnitatakse.“

-„Oleme hinnanud, et märtsis on tervishoiusüsteemi lisavajadus tõenäoliselt ületab 50 miljoni euro piiri,. Mis saab aprill-mai on keeruline hinnata. Tõenäoliselt summad ajas kasvavad, selle juurde tuleme jooksvalt.“

Hingamisaparaadid

-„Oleme kokku leppinud 75 hingamisaparaadi tellimise, tõstame Eestis suurusjärgus 340-350 peale nende arvu. Valmisolek on tellida juurde, kui näeme võimalusi.“

Teadlaste stsenaarium avalikuks

-Homme esitavad teadlased valitsusele uued koroonaviiruse arengu võimalikud prognoosid valitsusele. Kas seda jagatakse ka avalikkusega? „Ma arvan, et meil tuleb siin olla läbipaistev. Nagu Soome on avaldanud oma prognoosid. Kuid ma rõhutaks siin seda, et Soome riskistsenaariumid olid tehtud eeldusel, et mis saab siis, kui mingeid meetmeid ei rakendata. Samamoodi on Eestis olemas mudelid, mis ma kunagi ise välja ütlesin, siis see oli prognoos, et kui Eestis tavaline elu jätkub, mis saab siis. Me ei ole seda teed läinud, oleme kehtestanud palju meetmeid ja eriolukorra“

Perearstid ja nädalavahetusel saatekirjade saamine?

-Sel nädalavahetusel loodetu juba laiendatud inimeste testimisega algust teha, kuid selgus, et perearstid ikkagi ei tööta nädalavahetusel ja inimesed ei saanud saatekirju testimisele. Süsteem seisis natuke jõude, Kas see lahendatakse? „Tänagi kohtume sel teemal, et kuidas küsimus lahendad. Kas meil tekib saatekirju nö ette, mida nädalavahetusel analüüsida või tulevad mingid regionaalsed keskused, mis suunavad ja teevad nende perearstide tööd, kel pole võimalik nädalavahetusel tööd teha. On see lisatasude võimalus. Või ka näiteks üleriigiline perearsti nõuandeliin, mis isikustatud kujul saaks anda inimesele näidustuste korral saatekirju. Igal juhul luban seda, et järgmisel nädalavahetusel on toimiv süsteem, et inimesel on võimalik kriitilises olukorras saatekiri saada.“