Endine Reformireakonna juht, peaminister ja eurovolinik Andrus Ansip viitas intervjuus Eesti Päevalehele, et opositsioon on eriolukorras üpris vaikne olnud. Kas peaks äkki olema kriitilisem?

Kaja Kallas seletas, et praegu pole aeg poliitilisi punkte võtta, vaid ikka tegelikult katsuda lahendustele kaasa aidata.

1x
00:00

„Oleme saatnud ettepanekuid erinevatele ministritele, meie inimesed, kelle on kriisijuhtimise ja valitsuse töö kogemus ja tahame aidata, sest see on meie kõigi huvides. Tõepoolest meie teadmisi pole seni väga vajatud, erinevalt näiteks Soomest, kus kriisikomisjoni kaasati ka opositsiooni esindajad, sest valitsusel ei ole absoluutselt tõde,“ nentis ta kaasa löömise üritamise osas.

„Ma arvan, et praegu ei ole kindlasti see koht, kus ainult teha kõva kisa. Praegu on meil nädal eriolukorra kehtestamisest möödas. Meil on vaja faktilist arusaamist, et kuidas on selle viiruse levikuga Eestis. Palju on räägitud, et meil oleks selgem arusaam ja püsiv metoodika testimisel. Praegu öeldakse ükspäev nii ja teine naa. Inimesed on segaduses. Mis puudutab majanduspaketti siis see alles eile tuli välja. Opositsiooni töö on kontrollida, kuid kriisis ka kindlasti aidata. Meie eesmärk on ju see, et Eesti naaseks tavapärase olukorra juurde ja pauk majandusele oleks võimalikult väike. Oleme olnud väga konstruktiivsed,“ seletas Kallas.

Asudes palju kõneainet andva inimeste koroonaviiruse osas testimise küsimuse juurde, väljendas Kallas muresid.

„Selget sõnumit on väga vaja. Kui inimestel tekitatakse lootus, et nüüd testitakse kõiki, kellele on kahtlus, kellel on mure, siis inimesi põrgatatakse ühest kohast teise, helista perearstile, kes annab saatekirja. Samas perearstile antakse korraldus, et anda saatekirja vaid ainult riskirühmadele. Selged sõnumid on oluline.“

„Muidugi kõik saavad aru, et kui neis teste ongi vähe, siis peab seda fookust hoidma, aga ei tohi tekitada sellist lootust esiteks.“

Kallas tõi välja suure ohu, mis seisneb testimise piiramises. „Ja teiseks ei ole meil siis ikkagi andmeid, et otsustada, et nüüd on läinud paremaks. Kui näiteks siis tuleb teade, et nüüd on jäänud nakatunuid vähemaks, siis tekib ühiskonnas tunne, et järelikult on hullem möödas, võime tavalise elu juurde naasta. Kui see nii on, siis on hea. Aga kui see annab valesignaali, siis, et inimesed tunnevad, et hullem möödas ja tänu sellele toome kaasa uue puhangu, siis sellega peab arvestama.“

Majanduspakett takerdub?

„Tunnen muret, et see abi ei takerduks bürokraatia taha. Näiteks eile oli segadus, kas selleks, et saada töötukassa palgatoetust peab olema kolm tingimust täidetud või vähemalt kaks kolmest. Ühes kohas oli ühtpidi, teises teistpidi kirjas.“

„Lisa murekoht on selle paketi administreerimine: loeme siin on väga suur roll pandud Kredexile. Neil puudub täna organisatsioon, inimesed, riskijuhtimine, et selliseid tooteid pakkuda, kuidas see saab olema, et ei tekiks kaost ja segadust?“ küsis Kallas.

Ta rõhutas, et abipakett on väga kallis ja see peab jääma lühiajaliseks, sest kaua ei pruugi Eesti nii suurte kuludega hakkama saada. „Kogu abipakett ikkagi saab olla lühiajaline, sest ta on riigi rahandusele koormav ja üli-üli kulukas. Kaua me niimoodi ikkagi kokku tuleme? Kui piirangute mõjul ka maksulaekumised vähenevad, siis see on halb,“ sõnas Kallas.

Reservid paberil

Opositsioonijuht tuletas meelde, et kriisiks valmistumisest ollakse valitsusele pikalt rääkinud, kuid valitsus on teinud täpselt vastupidist. „Nüüd ma arvan, et inimesed saavad aru, et mis see meie jutt tasakaalust ja reservide kogumisest on vajalik olnud. See on just vajalik olnud sellisteks puhkudeks. Aga mis me nüüd näeme? Näeme, et tegelikult töötukassa ja haigekassa reservid, mida peaks olema 1,5 miljardit kokku, siis tegelikult on see raha ära kulutatud suures osas ja alles jäänud vaid kolmandik,“ märkis Kallas. „Töötukassa ja haigekassa reserve on kasutatud, nad on paberil nõude vastu saanud, kuid raha reaalselt enam ei ole. Ja nüüd tuleb laenu võtta.“

„Mis puutub laenuvõtmisesse, siis siingi on probleemid. Esiteks rahandusminister räägib lühiajalistest võlakirjadest, mis ei tundu mõistlik, sest need tuleb aasta pärast tagasi maksta. Aga vaadates kasvõi Hiina numbreid, siis nende majandus on kukkunud ja aasta pärast võib turg olla ka keerulises seisus. Ja siis me ei pruugi ka oma maksulaekumiste pealt olla seda suutelised tagasi maksma ja tuleb võtta uut laenu. Silmas peab pidama ka seda, et kogu maailm tahab võtta laenu, kust seda raha siis võetakse.“

„Rõhutan, sellises kriisi olukorras ei ole ma laenu võtmise vastu, vaid toon välja need küsimused, mida peab kaaluma.“

Inetu käik

Kallas oli kriitiline ka valitsuse otsuse suhtes peatada II pensionisamba sissemaksed. Ta isegi tunnistas, et eelmise majanduskriisi ajal Reformierakonna juhitud valitsuse poolt tehtud analoogne samm oli tagantjärgi hinnates vale.

Kallas nimetas II samba kallale minekut eriolukorras inetuks. „See peaks olema viimane meede. Just selles loogikas, et praegu on võimalus madalat osta ja seeläbi tuleviku pensione suurendada. Aga minnakse esimesena selle kallale, mis pole mõistlik. Paralleelid 2009. aastaga pole päris kohased. Ja isegi need, kes meil seda 2009. aastal tegid, ütlesid, et tagantjärgi vaadates oli see viga,“ rääkis Kallas.
„Tõepoolest nägi see välja väljapressimisena, et oma poliitilisi lubadusi ellu viia. Kui seda ka tehakse, siis peaks seal olema kaks asja. Esiteks, et inimene ise saab jätkata oma sissemakseid nagu ka 2009 oli. Ja teiseks, et inimene võiks suureneda oma sissemakseid,“ rõhutas ta.

Kärpimata ei saa

Viimaks vastab Kallas küsimusele, kas riigisektoris ei peaks siiski samuti palku kärpima, mida on nüüd oodata paljudes raskustesse sattuvates ettevõtetes töötavatel inimestel? Rahandusminister Martin Helme leidis eile, et tema praegu ei toeta ametnike ja kõrgemate riigiteenistujate palkade kärpimist.

„Rahandusminister Helme on kogu aeg raiunud, et kuidas nemad teevad Reformierakonnast teisiti, et ei hakata kärpima mingil juhul. Võtame laenu, aga kärpima ei hakka. Aga ma vaatan kogu seda pilti ja mõju majandusele ja ütlen, et ilma kärpimata tegelikult ei saa,“ ennustas Kallas.

„Kõrgemate riigiametnike palgad, siis seal on vaja seaduse muudatust. Aga minu meelest ei tuleks seda vaadata üksikuna, vaid peaks vaatama kõiki meetmeid. Summaliselt ei ole see nii suur, aga peaks vaatama koos muude kärpekohtadega, et aidata ühiskonda majanduskriisist välja tulla.“