Kohalike peatuste võimalusega on arvestatud nii maakonnaplaneeringutes kui ka esialgses rahvusvahelises liiklusgraafikus. Rahvusvahelise praktika järgi mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid üksteist segamata ühele teele, sama lähenemise on valinud Rail Baltica puhul ka Läti ja Leedu.

Käimasoleva raudteetrassi põhiprojekteerimise käigus on oluline paika saada täpsed regionaalsete rongipeatuste asukohad, rääkida läbi taristu funktsionaalsus ja alustada diskussiooni regionaalse tähtsusega peatuste rahastamise üle. Eesti trassiosale on märgitud Ülemiste ja Pärnu kõrval võimalike kohalike peatustena ka Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama ja Häädemeeste. Tegu on siiski esialgse kavaga, mitte lõpliku otsusega, ainult Rapla puhul on kindel, et sinna peatus tuleb.


Raudteeprojekti eestvedajate sõnul eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine juba praegu riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd, et võimaldada parim inimeste liikumisharjumuste ning ootustega arvestav lahendus. Hinnanguliselt võib ühe kohaliku peatuse maksumuseks koos ligipääsuteede ja parklate väljaehitamisega kujuneda ligi 2 miljonit eurot, milleks ülepiiriliste taristuprojektide fondi rahastust kasutada ei saa.
Kuna elektrifitseeritud raudtee aitab saavutada Eestile seatud kliimaeesmärke, on majandus- ja taristuminister esitanud Rail Baltica trassile kohalike peatuste rajamise ettepaneku 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamise meetmena. Rongiliikluse kui keskkonnasõbraliku liikumisviisi prioriteetset arendamist näeb ette ka koostatav transpordi ja liikuvuse arengukava.

Euroopa kogemus kinnitab, et nüüdisaegse raudtee lähedust peetakse elukeskkonda tuntavalt parandavaks teguriks, mis võiks meelitada maapiirkondadesse nii noori peresid kui ka ettevõtlust. Tänavu kevadel valminud esialgse opereerimisplaani liinigraafikus on lisaks kiiretele ekspressrongidele arvestatud Rail Baltica trassil iga päev ka kaheksa regionaalrongiga, mis saavad liikuda kiirusega kuni 200 kilomeetrit tunnis. Kui kiire rong sõidab Tallinnast Pärnusse neljakümne minutiga, siis kohalike peatustega rongil kulub sellele pool tundi lisaks.

Põhimõtteline otsus on tehtud

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on otsustatud, et kiirel raudteel hakkavad liikuma ka regionaalsed rongid ja nende jaoks rajatakse kohalikud peatused. „Rahvusvaheline raudtee võib anda korraliku arengutõuke ka selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja piisava regulaarsusega rongiliiklust,” rääkis Aas. „Lisaks on tänapäevane elektrifitseeritud raudtee keskkonnaprojekt, mis aitab ühe pusletükina täita Eesti osa kliima parendamises. Rail Baltica on elektrifitseeritud raudtee ja kui kaubad liiguvad maanteelt ning inimesed autodest ja lennukitelt raudteele, on transpordi jälg keskkonnale oluliselt väiksema mõõduga. Teisalt on analüüsikoht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest,” selgitas Aas. „Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastamisallikate osas.”

Kohalike peatuste üldine kujundus on välja pakutud CEF-i toetusel valminud Rail Baltica arhitektuurijuhendis.

„Kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel on oluline roll rääkida kaasa ja anda põhiprojekti koostamise jaoks sisendit, et täpsustada kohalike peatuste asukohti trassil ja millist taristut kohalike elanike liikumisvõimaluste parandamiseks neile tarvis on. Rail Baltica kohalikud peatused peavad arvestama nii piirkonna olemasoleva elanikkonna ja majanduskeskkonna kui ka arenguplaanidega,” märkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu juht Tiit Terik.

Rail Baltic on turvaline ja keskkonnasõbralik raudtee, mis ühendab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiirust kuni 249 km/h, regionaalliinide puhul kuni 200 km/h ja kaubarongidele kuni 120 km/h.

Jaga
Kommentaarid