Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) on kriisiplaanid võimalikuks suureks paisuva kroona puhanguks tehtud. PERH-i juhatuse esimees Agris Peedu viitas, et praeguse kokkuleppe kohaselt on regionaalhaigla vastutav COVID-19 patsientide osas, kes vajavad intensiivravi.
Alates 11. märtsist on regionaalhaigla laboris loodud võimekus COVID-19 testimiseks. Samuti on alates 11. märtsist tegevuses regionaalhaigla kiirabi üheliikmeline brigaad proovide võtmiseks. “EMOs on valmis algoritmid patsiendi käsitluseks,” kinnitas Peedu.
Praeguse plaani kohaselt võtavad COVID-19 patsiendid ennekõike vastu Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla ning Tartu Ülikooli Kliinikum. “Regionaalhaigla peab Terviseameti kehtiva korralduse alusel võtma vastu COVID19 patsiendid, kes vajavad intensiivravi,” selgitas Peedu. Ta lisas, et kui Terviseamet muudab oma korraldust, siis astub regionaalhaigla järgmiseid samme, nagu näiteks plaanise ravi edasilükkamine (ambulatoorsed vastuvõtud; plaanilised operatsioonid). “Seekaudu saame ka oma personalivõimekust ning ravivoodite võimekust tõsta seoses COVID-19ga,” ütles Peedu.
Regionaalhaiglas on kokku 52 III astme intensiivravikohta (täismonitooring, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning teiste organsüsteemide toetava ravi võimalusega), nendest
kriitilises seisundis COVID-19 patsientidele on 14 isolatsioonivõimalusega intensiivravi kohta.
“Haiglatega, terviseametiga ja sotsiaalministeeriumiga toimuvad sisuliselt igapäevased arutelud. Oluline on infoliikumine haigla ja terviseameti vahel, et ka teised haiglad ja kiirabi saaksid ühtset infot justnimelt terviseametist,” rõhutas Peedu.
Haigeid ei saa aga ravida, kui eesliinil oleva meditsiinipersonali ohutus tagatud pole. Peedu sõnas, et meditsiinipersonali jaoks on tehtud juhised. “Toimuvad koolitused isikukaitsevahendite kasutamiseks nii EMO, intensiivravi kui kiirabi jaoks. Samuti näiteks instrueeritakse koristajaid, kuidas tuleb koristada ning milliseid isikukaitsevahendeid ja kuidas peavad nad kandma,” selgitas Peedu.
Ta kinnitas, et isikukaitsevahendite hulk on praegu rahuldav. “Täiendame nii palju kui võimalik oma varusid. Peamine murekoht on respiraatorid,” nentis ta siiski.
PERH-s on loodud infektsioonikontrolli juhtgrupp, kelle ülesandeks on muuhulgas jälgida epidemioloogilist olukorda maailmas ja Eestis ning planeerida ja rakendada asjakohased meetmed COVID-2019 nakkuse vältimiseks ja ohjamiseks regionaalhaiglas. Juhtgrupp peab jälgima ning nõudma, et regionaalhaigla töötajad, praktikandid ja koostööpartnerid täidaksid ette antud juhiseid. Ka seiravad nad isikukaitsevahendite ja ravimite varude laoseisu ja tarbimist ning korraldavad nende väljastamist osakondadele.
Koostööd tehakse nakkusohu juhtimisega seotud pädevate asutuste, sündmust lahendavate staapidega ja teiste tervishoiuasutustega ning jälgitakse COVID-2019 nakkuse ohjamise meetmete rakendamisega seotud kulusid. “See juhtgrupp on loonud haiglas teekonnad, mille kaudu COVID-19 patsiendid peavad liikuma,” selgitas Peedu.
Hinnangut, kui suure haiguspuhanguga on meie meditsiinisüsteem tervikuna võimeline hakkama saama, ei soovinud Peedu anda, viidates, et see küsimus on suunatud terviseametile.
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks ütles eile, et haigla on valmis katkestama plaanilise ravi, kui koroonaviirusesse nakatunute hulk peaks väga suureks paisuma. “Meil on nakkuskliinikus 45 voodit. Kui tekib vajadus, haigestumus tõuseb — räägime eelkõige respiratoorsetest viirustest —, siis on meil võimalik voodikohti juurde avada. Siis räägime 50-60 voodikohast. Kui haigestumus, ja ütleme koroonaviirusesse haigestumus, läheb hästi kõrgeks, siis räägime 80 voodikohast,” ütles Moks eile.
Ta märkis, et tuleb rääkida ka personalivõimekusest, sest ainult voodikoht ei ole patsiendi jaoks veel lahendus. “Kui haigestumise tõus on hästi suur, siis loomulikult on haigla ülesanne lõpetada plaaniline töö ja tuua haigla teistest osakondadest personali appi.”
Küsimusele, kas ja kuidas ollakse valmis olukorraks, kus Eestis on näiteks tuhat koroonaviirusesse nakatunut, vastas Moks, et sellisel juhul vajaks haiglaravi umbes sada inimest ja siis on kindlasti abiks ka teised haiglad. “Eestis on haiglaid palju.”
