GRAAFIKUD | Veebruar uudistes: koroonaviirus kupatas poliitikud uudistest minema
Delfi luges taaskord kokku, kui palju on üht või teist poliitikut või erakonda nimetatud kolme Eesti suure portaali (Delfi, Postimees ja ERR) uudiste pealkirjades, juhtlõikudes või märksõnades viimase kuu jooksul. Vaata varasemaid ülevaateid jaanuarist või detsembrist.
Valitsuse liikmetest on tavaliselt kõige enam kõneainet pakkunud peaminister Jüri Ratas ning tema järel emb-kumb EKRE liider - siseminister Mart Helme või rahandusminister Martin Helme. Veebruaris leiab Helmed alles neljandalt-viiendalt kohalt. Neist enam kajastasid uudised välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ning sotsiaalminister Tanel Kiike (Keskerakond). ERRis edestas Reinsalu isegi peaministrit.
Reinsalu uudistesse jõudmise taga pole ühte kindlat teemat, vaid pigem mitu väikest - Tartu rahu 100. aastapäevaga seoses kerkis taas üles Eesti-Vene piiride kehtivuse küsimus, samuti toimus Riigikogus välispoliitika arutelu ning Eesti on jätkuvalt ÜRO julgeolekunõukogu ajutine liige.
Sotsiaalministri suur meediakajastus oli tingitud mitmest tervishoiuvaldkonna teemast. Mida aeg edasi, seda enam ilmus veebruaris uudiseid koroonaviirusest. Kolme portaali peale kokku jõudis viirus 861 uudise pealkirja, juhtlõiku või märksõnadesse ehk keskmiselt 30 korda päevas. Lisaks koroonaviirusele kajastati veebruaris ohtralt ka apteegireformi, millega ravimite hulgimüüjad kaotavad õiguse pidada apteeke alates 1. aprillist. Ehkki ühe suurima hulgimüüja ja apteegiketi omanik Margus Linnamäe teatas, et annab oma apteegid proviisoritele tasuta üle, proovis EKRE, eesotsas rahandusminister Martin Helmega, apteegireformi Riigikogus viimasel hetkel tühistada. Riigikogu toetust EKRE plaan ei leidnud.
Arvestatud on Delfi, Postimehe ja ERRi veebruari uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.
Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. veebruarist kuni 29. veebruarini. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.
