Juba aastakümneid ei ole Türgi kandnud nii suuri kaotusi ühe lahingupäeva jooksul, rääkimata ühest rünnakust. Õhurünnak, mis tappis Süüria Idlibi provintsis 27. veebruaril vähemalt 33 Türgi sõdurit, võib eskaleerida räpase kodusõja, mis on nõudnud juba sadu tuhandeid inimelusid, toonud miljoneid põgenikke ja näinud võõrvõimude sekkumist. Nüüd kasvab hirm otsese konflikti pärast Bashar al-Assadi režiimi toetava Venemaa ja mässulisi abistava Türgi vahel, kirjutab The Economist.

Türgi süüdistas Assadi vägesid õhurünnakus, ehkki Venemaa reaktiivlennukid on selles piirkonnas palju aktiivsemad olnud. Venemaa eitas vastutust, kuid avaldas arvamust, et Türgi võis rünnaku esile kutsuda, paigutades oma väed Süüria mässuliste kõrvale ja jättes Venemaale teatamata nende asukoha. Mõni tund pärast rünnakut saatis Venemaa Vahemere idaossa kaks rakettidega relvastatud sõjalaeva. Sõjalaevad seilasid läbi Bosporuse väina, mis kulgeb läbi Türgi suurlinna Istanbuli.

Venemaa ja Türgi vaheliste hiljutiste kõneluste eesmärgiks on olnud olukorra de-eskaleerimine. Kuid pinged on kasvanud viimase mässuliste tugipunkti Idlibi ümber, kus Venemaa ja Assad on korraldanud järjest verisemaid rünnakuid. Nende pommitamine provintsis, kus elab umbes kolm miljonit inimest, kellest paljud tulid Süüriast mujalt sinna võitlema, on viimase kolme kuu jooksul tapnud vähemalt 300 ja saatnud veel üle miljoni inimese pagema Türgi piiri poole. Löögi alla on sattunud haiglad, koolid ja tsiviilasustused. Piirkonnas töötavad abiorganisatsioonid ütlevad, et on hämmingus.

Kartes järjekordset põgenike uputust, saatis Türgi pealetungi peatamiseks viimastel nädalatel Idlibisse tuhandeid sõjaväelasi. President Recep Tayyip Erdogan on kutsunud üles asustama põganikke Türgi kontrolli all olevasse piirkonda. Hiljuti hoiatas ta Assadit, kutsudes teda üles Türgi positsioonide lähistelt eemalduma. Tunnid enne 27. veebruari rünnakut väitis Erdogan, et sõda on pöördumas Türgi kasuks pärast seda, kui mässulised vallutasid strateegilise linna Saraqebi. Kuid Türgi ei kontrolli õhutsooni ja tema positsioonid on Süüria armee rünnaku all. Jaanuarist alates on tapetud üle poolesaja Türgi sõduri.

Türgi sekkumine on aga ka Assadile kalliks maksma läinud. Analüütikute sõnul on riik hävitanud või üle võtnud hulgaliselt Süüria tanke. Vähemalt kaks kopterit on alla tulistatud, tõenäoliselt Türgi tarnitud rakettidega. Süüria armee on aastatepikkusest sõjast räsitud; režiim on nigel, osaliselt lääneriikide sanktsioonide tõttu. Venemaa muretseb, et pikk ja veniv sõda Türgiga võib muuta Assadi armee võimetuks kaitsma oma saavutusi. Viimase hirmud suurenesid 28. veebruaril, kui Türgi korraldas vastusena õhurünnakutele Süüria sihtmärkide vastu rohkem kui 200 rünnakut. Ankara väitis, et tappis vastusena üle 300 Süüria sõjaväelase ja alates 10. veebruarist üle 2000 Süüria sõjaväelase.

Diplomaadid on aastaid lootnud, et Venemaa suudab Assadit vaos hoida. Nad on pidevalt ülehinnanud nii tema tahet kui ka võimet seda teha. Ehkki Venemaa välisministeerium pole Süüria rünnakuga Idlibis rahul - kuna see raskendab suhteid Türgiga - näeks Venemaa kaitseministeerium hea meelega režiimi piirkonda vallutamas. Isegi Iraan, Süüria teine ​​oluline liitlane, on saatnud oma väed Idlibisse - lahingusse, mille vastu riigil vähe huvi oli.

NATO liige Türgi on taas üles kutsunud allianssi tagama lennukeelutsooni Idlibi kohal. 28. veebruaril kogunesid Türgi palvel kõigi 29 NATO riigi suursaadikud. Siiani on nad aga väljendanud ainult solidaarsust. NATO vastastikuse kaitse klauslit, viiendat artiklit ei kohaldata, kuna Türgi vägesid rünnati Süüria pinnal. Ameerika on vastanud eitavalt Türgi taotlusele tuua Patriot raketid seda rünnakute eest kaitsma. Pentagon väidab, et tal pole midagi võita - vähemalt mitte enne, kui Türgi loobub hiljuti hangitud Vene raketisüsteemist S400. President Donald Trump soovib omalt poolt USA lahkumist Süüriast.

Euroopa riikidele surve avaldamiseks avas Türgi reedel oma läänepiirid ja julgustas pagulasi minema Kreekasse ja Bulgaariasse. Türgi riigitelevisioon näitas inimesi, kes marssisid piiri poole. Erdogan on varem ähvardanud tühistada tehingu, mis on andnud Türgile 6 miljardit eurot (6,6 miljardit dollarit) vastutasuks rändajate voogude peatamise eest enne nende jõudmist Euroopasse. Mõnede meelest on see lepe aga hakanud aeguma.

Türgis elavad pagulased on seal olnud juba aastaid ja ei soovi liikuda, arvavad optimistlikumad diplomaadid. Kuid Lõuna-Euroopa riigid kaebasid 2019. aastal uute saabumiste üle, süüdistades selles Türgit. Kreeka ja Bulgaaria kinnitavad, et tugevdavad oma piire.

Kodumaal on Erdogan üha suurema surve all. Varasemaid sõjaväeoperatsioone Süüriasse kurdi mässuliste ja Islamiriigi džihadistide vastu võitlemiseks nägi üldsus ülla eesmärgina tagada Türgi julgeolekut. Nüüd küsivad mõned, miks Erdogan on muutnud Türgi sõdurid Idlibi mässuliste inimkilpideks. Viimastest paljud on äärmuslased. Opositsioon on kutsunud üles alustama kõnelusi Assadiga, vihastades presidenti. Kuid Erdoganil ei näi olevat ka võitvat strateegiat, kuna Türgi vajub üha sügavamsse konflikti.