Nagu soojad saiad! Apteekides on kaitsemaskide defitsiit. Benu proviisor: uus laadung tuleb aprillis
Üha jõulisemalt ka Eesti suunas leviva koroonaviiruse hirm on pannud inimesed ohtralt kaitsemaske ostma. Juba jaanuari lõpus, kui levik veel nii suurel määral Euroopasse polnud jõudnud, kirjutas Delfi, et kaitsemaskid on apteekides otsakorral.
Eelpool mainitud Bauhofi juhtum oli ettevõtte turundusdirektor Evelin Pae sõnul tingitud sellest, et Bauhofi suurklient oli teinud maskidele suuremahulise tellimuse, mida ei olnud laovarudest võimalik katta. Pae sõnul oli tegemist tavaliste tolmumaskidega.
"Kuna viimastel kuudel on maskide müügid tõepoolest hüppeliselt tõusnud, siis olimegi olukorras, kus täitsime kliendi tellimuse lao asemel otse riiulitelt," ütles Pae Delfile.
Tõepoolest - maskide vastu on huvi suur. Benu apteegis on maskide varud lausa nii tühjad, et enne aprilli pole sinna maskide järele isegi minna.
Benu proviisor Liia Saava ütles Delfile, et neil pole maske ei apteekides ega hulgiladudes. "Seega ka müüki pole. Meile teadaolevalt on need kogu Euroopas otsas. Minule kui apteekrile on öeldud, et uus kogus maske peaks meile jõudma aprilli keskpaigas," märkis Saava.
Siiski ei ole maskid otsas kõikides Eesti apteekides. Ravimite hulgimüüja Magnum Medicali sortimendi- ja ostuosakonna juhataja Martti Muna ütles Delfile, et tõepoolest on nõudlus maskide järele hüppeliselt suurenenud kogu maailmas, ent Magnum tegeleb aktiivselt, et maske juurde saada.
"Hetkel on näo meditsiinilisi kaitsemaske veel saada ja ka uusi koguseid on tulemas, ent tõenäoliselt uudis Eestisse jõudnud koroonaviirusest toob kaasa jälle suurema maskide ostmise laine," ütles Muna. Magnum loodab maskide saamisel nii olemasolevatele partneritele, aga ka läbi uute partnerite otsingute.
Kas mask üldse aitab?
Kaitsemask on eeskätt mõeldud viiruse kandjale, et viirus neilt edasi ei leviks. Maailma terviseorganisatsioon on teatanud, et tervetel inimestel on põhjust maski kanda üksnes siis, kui puututakse kokku isikuga, kellel lasub koroonaviiruse kahtlus. Samuti soovitatakse maski kanda aevastamise ja köha korral.
Maskide hankimisel tuleb tähele panna, et apteekides on enamasti müügil ihtsamad meditsiinilised maskid, mida kasutatakse protseduuride läbiviimisel. Nende eesmärk on vältida infektsiooni edasi kandumist. Küll aga on juhendi soovitusi arvesse võtval kasutamisel on neist teatud ajaks abi ka ülemiste hingamisteede nakkuste vältimisel.
Maskide kandmise aeg on keskmiselt kaks kuni kolm tundi, aga oluliselt oleneb, millise maskiga on tegu. Mask tuleb peale seda alati vahetada ning kindlasti tuleb mask vahetada, kui see on niiske.
Apotheka proviisori Merle Niglase sõnul võib neid maske kasutada ka olukorras, kus tavalisel inimesel on vaja kokku puutuda haigete inimestega või, olles ise haige, on vaja vältimatult siiski teiste inimestega kokku puutuda.
"Praegu, mil liikvel mitmeid piisknakkuse teel levivaid viirushaiguseid, ostetakse maske apteekidest küll iga päev. Samas ei ole kaitsemaski kandmine avalikes kohtades eesti inimeste seas kuigi levinud," selgitab Niglas.
Maski kasutatakse tihti valesti
Niglase sõnul on kaitsemaskide osas inimeste teadlikkus kindlasti veel madal, sest arvatakse, et ühe maskiga võib mitu nädalat läbi ajada.
"See ei vasta tõele. Apteegis müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi, seejärel on soovitav maski vahetada, sest maski pealispind võib kanda viirust edasi. Maski tuleb vahetada, kui see on näiteks köhides või aevastades niiskunud ja puutunud kokku sekreedi pritsmetega. Kindlasti ei tohi sama maski kasutada nii haigete inimestega kui ka väikeste beebidega kokku puutudes," selgitas Niglas.
Ta rõhutab, et maski kasutamisel ja äravõtmisel on oluline käte hügieen – muidu võib saastunud näomask nakatumist pigem soodustada.
Viiruste tõrjumiseks sobivad Niglase sõnul lisaks apteegis pakutavatele maskidele ka ehituspoodides olevad tolmukaitsemaskid ehk respiraatorid.
"Näo järgi vormitud respiraator pakub paremat kaitset kui paberist/riidest valmistatud tavaline meditsiiniline või kirurgiline mask, viimane on aga kahtlemata tõhusam kaitsevahend kui taskurätt või sall," selgitas Niglas.
Terviseamet kinnitab samuti, et kahtlemata on õige, et näo järgi vormitud respiraator pakub paremat kaitset kui paberist või riidest valmistatud tavaline meditsiiniline või kirurgiline mask. Samas ei ole teada, kui hästi üks või teine mask kaitseb, sest ka ühte ja sama tüüpi maskid esinevad tavaliselt mitmes erinevas variatsioonis.
Millist maski valida?
Kaitsemaski valik igapäevaseks kasutamiseks peab lähtuma soovitud eesmärgist – kui soovitakse ainult ennast kaitsta, võib valida väljalaskeklapiga varustatud maski; kui soovitakse kaitsta ennast ning teisi, tuleb valida nn „kahepoolse toimega“ (ilma väljahingamisklapita) maskide hulgast.
Suuremal või vähemal määral kaitset pakuvad kõik kaitsemaskid – nii nn tavalised meditsiinilised või kirurgilised maskid, kui ka kaasaegsemad respiraatorid. Igapäevaseks kodus või tänaval kasutamiseks mõeldud kaitsemask ei pea olema steriilne.
"Maski kandes on aga kahtlemata oluline jälgida oma enesetunnet – et mask ei tekitaks inimesele õhupuudust ega paneks teda hingeldama," selgitas Niglas.
Kaitsemaski peamine ülesanne ja kaitsepõhimõte on sisse- ja/või väljahingatava õhu filtreerimine. Sellest tulenevalt ongi kasutusel kaks põhinäitajat, mis iseloomustavad maske – filtreerimise suunad ja filtreerimise tõhusus.
Maski valik sõltub suuresti eesmärgist, st kas kandja tahab kaitsta ainult ennast või ka teisi kaaskodanikke (patsiente, kolleege) õhus lendlevatest osakestest, sealhulgas bakteritest ja viirustest.
(Vaata ka videot, kuidas täpsemalt maski kanda. Artikkel jätkub peale videot.)
Esimesel juhul on otstarbekas väljalaskeklapiga varustatud respiraatori kasutamine. Klapp võimaldab väljahingataval õhul väljuda praktiliselt takistuseta ja kergendab sel moel oluliselt maski piukemaajalist kasutamist, samuti välditakse niiskuse kogunemist maski.
Kõrge filtreerimisindeksiga väljalaskeklapiuga varustatud respiraator kaitseb ainult kasutajat ennast ja ei takista nakkuse levikut, kui kasutaja on juba haigestunud.
Kuna suuremad maskide tootjad asuvad USA-s, siis üldlevinud efektiivsuse tähiseks osutus USA-s kasutatav filtreerimisindeksite skaala. Väga heaks peetakse maske, mille filtreerimisindeks on N95, mis tähendab, et mask filtreerib 95% osakestest.
Selline filtreerimisindeks on tavaliselt kajastatud maski nimetuses ja näidatud müügipakendil. Tihti nimetatakse sellist maski N95 respiraatoriks.
Mis eristab maski N95 tavalisest (kirurgilisest) maskist?
Üks põhierinevus on see, et hariliku kirurgilise maski materjal on suuremate pooridega ja pakub väiksemat kaitset viirusesuurusega väikeste osakeste eest. See ei ole ka üllatav, sest kirurgilise maski põhieesmärk ongi kaitsta kasutajat ja patsienti peamiselt bakteriaalsest nakkusest.
N95 mask võib kuju poolest olla väga sarnane kirurgilise maskiga, kuid see on kujundatud nii, et tagada parem kontakt kandja näoga.
Enamasti on N95 maskid varustatud maski üla(nina)osas asuva pehme metalse klambriga maski ülaserva nina kuju järgi vormimiseks.
Kaitsemaski kasutamisel tuleb veenduda selles, et mask on paigaldatud õigesti:
• Kata mask kahe käega kinni.
• Hinga kiirelt ja sügavalt sisse. Kui mask on paigaldatud õigesti, peaksid tundma alarõhu teket maski seespool. Kui tunned, et õhk siseneb maski servade alt, säti parajamaks paelte pikkust.
• Korda katset kuni oled veendunud, et mask tõesti kaitseb sind.
Valesti paigaldatud maski kasutamine ei paku kaitset. Meestele: maskikandja peab olema raseeritud, sest vastasel juhul ei teki maski serva tihedat kontakti nahaga ja mask kui kaitsevahend
muutub ebaefektiivseks.
Maski ostmisel tuleb pidada meeles, et maski nimetus on tunduvalt vähem tähtis kui näidatud filtreerimisindeks. Üldiselt viirusnakkuse leviku tõkestamiseks on soovitav kasutada maske filtreerimisindeksiga N95 või kõrgem.
Samuti sobivad viirustest kaitsmiseks tööstuses ja ehituses kasutatavad maskid ja respiraatorid, mille tähised võivad erineda üldtuttavast „N“-tähisest, näiteks „R“ või „P“.
