Eesti Päevaleht kirjutas, et üle Eesti on lastekodulastele jäetud maksmata ligi neli miljonit eurot. Ülejäägid on tekkinud viimase kahe aastaga, mil asendushooldusteenuse korraldamine on olnud kohalike omavalitsuste vastutada.

Täna selgitasid ministeeriumis sotsiaalkindlustusameti, rahandusministeeriumi ja suuremate omavalitsuste esindajad, miks on raha kasutamata jäänud. Sotsiaalministri Tanel Kiige sõnul jäi raha omavalitsustel üle suuresti seetõttu, et KOV-id ei osanud uue korraldusega kohaneda ning mõelda, mis teenuseid saaks selle raha eest veel pakkuda.

Sotsiaalministeerium plaanib teha omavalitsustele juhendi, milles soovitab kasutada lastekodulastele mõeldud üle jäänud raha näiteks psühholoogi, logopeedi või huviringide tarbeks. “Samuti võiks raha kasutada ennetustegevusteks: kuidas toetada peresid, et ei tekiks olukorda, kus lapsed on jäänud vanemliku hooleta,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Üks põhjus, miks raha on niivõrd suures koguses üle jäänud, peitub selles, et omavalitsused ei ole maksnud hooldusperes kasvavale lapsele ega perele toetust 1385 eurot kuus, kuid just nii palju eraldab selleks tarbeks riik. Omavalitsused on maksnud sellest vaid nõutud miinimumi: 375 eurot.

Minister kavatseb järgmiseks kohtuda just hooldusperede esindajatega. “On küsitav, kas hooldusvanema praegune toetus, veerand miinimumpalgast, on piisav,” sõnas ta. “Samuti jääb lapsetoetus 240 eurot ajale jalgu, sest elu on läinud kallimaks. Seadusemuudatuse vajadus on küllaltki suur.”

Kiik lisas, et raha ei saa olla ainus motivaator hoolduspereks hakkamisel, aga kuna riigi soov on, et lapsed kasvaksid pigem peres kui asutuses, tuleb hooldusperesid ka rohkem toetada.

Lisaks plaanivad ministeerium ja sotsiaalkindlustusamet hakata korraldama omavalitsustele üle Eesti infopäevi, et arutada, missuguseid teenuseid võiks lastele selle raha eest pakkuda.

Pärast hooldusperede esindajatega kohtumist plaanib Kiik võimalikud seadusemuudatused ministeeriumis kokku leppida ja omavalitsustega kooskõlastada. Minister leiab, et lapsetoetuse miinimummäär ei tohiks olla fikseeritult 240 eurot, vaid võiks olla paigas indeksiga, mis võimaldaks toetusel muutuda vastavalt elukalliduse tõusule.