Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütles, et esimene testitu oli 26-aastane naisterahvas, kes saabus veebruari alguses Eestisse tagasi Hong Kongist. Teine testitu oli keskealine Euroopast naasnud naisterahvas, kel diagnoositi A-gripp. Ka ülejäänud kaks olid reisilt naasnud Eesti kodanikud. Kõik testid osutusid negatiivseks.

Jaanuari lõpus kutsus Tallinna vanalinna hotelli personal kiirabi kahele hiinlasele, kelle puhul polnud tegelikult mingit põhjust koroonaviirust kahtlustada. "Kahte hotellist haiglasse viidud hiinlast koroonaviiruse suhtes ei testitud, sest neil puudusid sümptomid ning nende Euroopas viibitud aeg viitas ka peiteaja möödumisele," ütles Simmo.

Koroonaviiruse analüüsi saab Eestis teha terviseameti laboris tervishoiutöötaja kahtluse alusel.

Kui inimene on viibinud viimase 14 päeva jooksul Hiinas või Põhja-Itaalias ning tal on tekkinud haigussümptomid (ennekõike palavik, köha, hingamisraskus), peaks ta kindlasti konsulteerima oma perearstiga või perearsti töövälisel ajal helistama perearsti nõuandeliinile 1220. Kui inimese seisund halveneb järsult, tuleks helistada 112 ja kutsuda kiirabi.

Perearsti, perearsti nõuandetelefoni või häirekeskuse poole pöördudes tuleks inimesel kindlasti nimetada, et ta on hiljuti viibinud Hiinas või Põhja-Itaalias.

Riskipiirkonda (Hiina Rahvavabariik) reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus keskmine kuni kõrge, ECDC riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas väga madal. Terviseameti hinnangul püsib haiguse sissetoomise risk Eestisse keskmine ning selle kohapealse leviku tõenäosus on madal.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) piirangute seadmist reisimisele või kaubandusele ei toeta.