Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov ütles, et mürktaim ei ole Peipsiäärses kandis sugugi tavaline nähtus. "Ei mäleta, et sellist asja oleks olnud. Talv on ka selline nagu ta on, äkki sellepärast on tekkinud," meenutas juba 2002. aastast Kallastel tegutsenud vallavanem.

Mürkputke avastas Širokovi sõnul üks kohalik, kes leiust vallavõime teavitas. Vallavanema kinnitusel keegi putke tõttu veel kannatada ei ole saanud ja koostöös keskkonnaametiga hakatakse probleemiga tegutsema. Esialgu see putkede üleskaevamist ja hävitamist ei tähenda.

Keskkonnaameti lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Niitla sõnul on mürkputk tegelikult levinud kogu Peipsi järve Eesti ranniku ulatuses ning tõenäoliselt jätkub sarnane levik ka Venemaa rannaaladel.

Niitla sõnul on taim inimesele ohtlik vaid siis, kui selle juuri süüa ja taime rannast kokku korjamisel erilist mõtet ei ole.

"Esiteks on tõenäoline, et mingi kogus peenemaid juuri jääb ikkagi maha, mis on sama ohtlikud kui jämedamad, aga mürgistuse allikat on juurikate puudusel raskem tuvastada. Pealegi võib iga järgmine torm tuua randa uusi juurikaid, mistõttu osutuks eelnev koristamine mõttetuks," ütles Niitla.

Niitla soovitab vallal panna rannale suunduvate teede äärde hoiatused, et rannal säärast ohtlikku taime võib esineda. Širokov on lubanud käituda keskkonnaameti soovituste järgi.

Bioloog Ott Luugi koostatud taimede uue levikuatlase kohaselt ei ole mürkputk Eestis midagi haruldast.