Peipsiääre vallavanem surmavast mürkputkest: ei mäleta, et varem oleks sellist asja olnud

Kallastel ei ole vallavanema sõnul varem surmav mürktaime täheldatud. Keskkonnaameti sõnul on mürkputk Peipsi järve ümbruses üsna tavaline.

Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov ütles, et mürktaim ei ole Peipsiäärses kandis sugugi tavaline nähtus. "Ei mäleta, et sellist asja oleks olnud. Talv on ka selline nagu ta on, äkki sellepärast on tekkinud," meenutas juba 2002. aastast Kallastel tegutsenud vallavanem.

Mürkputke avastas Širokovi sõnul üks kohalik, kes leiust vallavõime teavitas. Vallavanema kinnitusel keegi putke tõttu veel kannatada ei ole saanud ja koostöös keskkonnaametiga hakatakse probleemiga tegutsema. Esialgu see putkede üleskaevamist ja hävitamist ei tähenda.

Keskkonnaameti lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Niitla sõnul on mürkputk tegelikult levinud kogu Peipsi järve Eesti ranniku ulatuses ning tõenäoliselt jätkub sarnane levik ka Venemaa rannaaladel.

Niitla sõnul on taim inimesele ohtlik vaid siis, kui selle juuri süüa ja taime rannast kokku korjamisel erilist mõtet ei ole.

"Esiteks on tõenäoline, et mingi kogus peenemaid juuri jääb ikkagi maha, mis on sama ohtlikud kui jämedamad, aga mürgistuse allikat on juurikate puudusel raskem tuvastada. Pealegi võib iga järgmine torm tuua randa uusi juurikaid, mistõttu osutuks eelnev koristamine mõttetuks," ütles Niitla.

Niitla soovitab vallal panna rannale suunduvate teede äärde hoiatused, et rannal säärast ohtlikku taime võib esineda. Širokov on lubanud käituda keskkonnaameti soovituste järgi.

Bioloog Ott Luugi koostatud taimede uue levikuatlase kohaselt ei ole mürkputk Eestis midagi haruldast.

Mida pead teadma mürkputkest

• Kogu taim on ohtlikult mürgine, eriti juurikad. Täiskasvanul piisab eluohtliku mürgistuse saamiseks vaid paarist grammist värskest juurikast, lastele on surmav kogus kordades väiksem. Pärast katsumist tuleb käed kohe hoolega pesta. Taime mürgisus ei kao ka taime kuivatamisel.

• Taime leidub erinevate veekogude kaldaservades ja madalas kaldavees, suurvee ajal võib leiduda ka hulpivaid juurikaid koos jämedate säilitusjuurtega.

• Lõhn ja maitse ei hoiata kuidagi ette taime mürgisusest, samas piisab eluohtliku mürgistuse saamiseks üsna väikesest kogusest, mistõttu on ka maitsmiskatsed mõistlik jätta tegemata.

• Talvel ja kevadel on mürkputke raske ära tunda, kindlaks tunnuseks on risoomi ülaosa kambriline ehitus, mis tuleb nähtavale, kui juurikas pikuti keskelt lõhki lõigata, pärast lõikamist tuleb ka nuga korralikult puhtaks pesta.

• Mürgistusnähtude esimesed tundemärgid on kõrvetus- ja sügelemistunne suus. Sellele järgnevad oksendamine, keele halvatus, kõhuvalu, tugevad krambid, nägemise halvenemine, suur janu. Mõne tunni jooksul võib mürgistus viia hingamise peatumiseni. Mürgistuskahtluse korral tuleb kohe kutsuda kiirabi. Tarvilik esmaabi on oksendamise esile kutsumine, mille järel tuleb anda ohtralt juua. Hingamise peatumisel tuleb teha kunstlikku hingamist kuni väljaõppinud abi saabumiseni.

Allikas: keskkonnaamet