"On aina rohkem inimesi, kes ei ole rahul vaid napp aasta tagasi toimunud valimiste tulemustega ja otsivad positiivset alternatiivi. Alates valitsuse ametisse astumisest on suur osa koalitsiooni ja opositsiooni energiast läinud üksteisega tülitsemise peale ja inimesed on sellest aina enam väsinud. Inimesed ootavad, et valitsus hakkaks tegelema nende murede lahendamisega, kuid seni veel on fookus valitsusel omaenda suhete klaarimisel," märgib ta.

"Inimesed ootavad valitsuselt julgeid samme, sest julgus otsustada on toonud Eestile alati edu. Kuid täna, kui valimistest on möödas aasta, on tegemata suur hulk otsuseid, mis annaksid Eestile jõu edasi liikuda. Kliimaneutraalsuse nõuded pitsitavad Eesti majanduse perspektiivi väga tugevasti, kuid valitsus ei ole senimaani teinud ühtegi selget otsust, kuidas Eesti süsinikuvaba rohemajanduse suunas liigub," näitlikustab Kallas.

"Valitsus on välja tulnud aga vaid ühe, väga populistliku ja väga halvasti ette valmistatud pensionireformi eelnõuga ning ka riigikogul ei ole võimekust tegeleda kümnete teiste suurte küsimustega. Sellega ei saa kuidagi rahul olla ja sellega ei ole rahul ka Eesti inimesed."

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Värsked tulemused näitavad, et Reformierakonda toetab 33,9%, Keskerakonda 20,6% ja konservatiivset rahvaerakonda (EKRE) 16% valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9%), sotsid (8,8%) ning Isamaa (6,3%). Kokku toetab koalitsioonierakondi 42,9% ja opositsiooniparteisid 42,7% vastajaist.