INTERVJUU | Islandi välisminister Briti superarvuti projektist: sobiksime selle majutamiseks hästi, juba külma kliima pärast
Täna Tallinnas visiidil käinud Islandi välisminister Guðlaugur Þór Þórðarson kommenteeris intervjuus Delfile suurriikide võimuvõitlust Arktikas ja suhteid Suurbritanniaga pärast Brexitit.
USA suhtub Hiina mõju suurenemisse teie regioonis väga negatiivselt. Milline on Islandi suhtumine nn Uude Siiditeesse ja Hiina investeeringutesse laiemalt? [USA asepresident Mike Pence tänas mullusel visiidil Islandit siiditee-projektist loobumise eest, mille peale Island pidi täpsustama, et sellist otsust pole tehtud – Delfi]
Mis puudutab Uut Siiditeed, siis see on miski, mida me kaalume. Meil on Hiinaga rida kokkuleppeid ja peame seda suhet oluliseks. Islandi ja Hiina vahel on ka vabakaubanduslepe ja kaubavahetus on kasvamas, ent seda ei saa võrrelda meie suhetega USA ja Euroopa riikidega. Viimati kui numbreid vaatasin, oli meie kaubavahetus Hiinaga umbes sama mis Rootsiga. Meie olulisimaks kaubanduspartneriks jääb USA, teisel kohal on Suurbritannia ja siis tuleb rida Euroopa riike.
Nii et te ei ole nõus vaatlejatega, kelle sõnul on Island jäänud justkui USA ja Hiina vahele lõksu?
Ei, meie nii ei arva ja neid suhteid ei saa eriti võrrelda. USA-ga on meil kahepoolne kaitseleping, samuti oleme NATO liikmed. Nagu öeldud, siis kaubandus Hiinaga kasvab, aga ei ole võrreldav Põhja-Ameerika ja Euroopaga. Lisaks on väljaspoolt Euroopa Majanduspiirkonda tulevatele investeeringutele kehtestatud omad selged piirangud.
Kas peate mõeldavaks USA ja NATO sõjalise kohaloleku suurendamine Islandil?
Me oleme teatavasti NATO asutajaliige ja kuigi [USA] sõjaväebaasi enam endisel kohal ei tegutse, siis NATO on endiselt kohal, nagu ta on alati olnud. Hetkel väljendub see peamiselt kahel viisil. Üks on allveelaevade jälgimismissioon, mida viivad peamiselt läbi ameeriklased. Teine on õhuturve, millega tegelevad NATO liikmed roteeruvalt. Praegu on seal norrakad, enne neid olid itaallased ja enne itaallasi britid.
Aga kuidas rahvas suhtuks, kui seda kohalolekut veelgi suurendataks?
Tegelikult suurendati seda juba 2014. aastal seoses allveelaevade missiooniga. Selle tingis [Vene] sõjajõudude suurendamine ja allveelaevaliikluse tihenemine Islandi lähistel, mis tähendas, et vaja oli ka NATO suuremat kohalolekut. See on kõik tingitud Venemaa sõjalisest kohalolekust.
Missugust suhet soovib Island Suurbritanniaga Brexiti järel peetavate kahepoolste kõneluste lõpuks?
Meil on brittidega tihedad ja heanaaberlikud suhted, mis pole kestnud lihtsalt aastakümneid, vaid aastasadu. Hea koostöö jätkumine on meie prioriteet, mitte ainult sellepärast, et Suurbritannia on meie suuruselt teine kaubanduspartner, vaid ka sellepärast, et meil on suurel määral samasugused strateegilised huvid. Oleme asja kallal töötanud sellest ajast saadik, kui sai selgeks, et nad euroliidust lahkuvad. Eesmärk ja lootus on saada vajalikud lepped sellel aastal sõlmitud, sama soovib ka Briti pool.
Hiljuti tuli uudis, et Briti ilmaagentuur kaalub võimalust rajada oma uus ja ligi poolteist miljardit eurot maksev superarvuti just Islandile. Mida selline otsus teie riigi jaoks tähendaks?
Selliste ettevõtmiste jaoks sobib Island erakordselt hästi. Meil juba asub andmekeskusi, mis on mõnes mõttes sarnased rajatised. Asi pole ainult Islandi taastuvenergias, vaid ka selles, et meie juures on külm - mis tähendab, et jahutussüsteemidele kulub vähem energiat kui soojemas kliimas. Oleme projektist huvitatud ja leiame, et see võiks olla hea võimalus nii Islandi kui Suurbritannia jaoks. Praegu lihtsalt jälgime tähelepanu ja huviga, kuidas projekt areneb.
