Eestis on üle 22 000 dementsusega inimese
Eestis oli 2018. aastal hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest ehk 1,74% rahvastikust. Eeldatavasti kasvab dementsusega inimeste arv 2050. aastaks kaks korda ehk hinnanguliselt 35 394 inimeseni. See tähendab 3,06% rahvastikust.
Dementsusega naisi on oluliselt rohkem, kuivõrd ka nende eluiga on pikem. Eestis elas 2018. aastal hinnanguliselt 5375 dementsusega meest ja 17 567 dementsusega naist. 2050. aastaks on Eestis hinnanguliselt dementsusega mehi 10 905 ja naisi 24 489.
2019. aastal elas Euroopa Liidu riikides hinnanguliselt 9 940 374 dementsusega inimest (EL-i rahvastikust 1,95%), mis 2050. aastaks peaaegu kahekordistub, tõustes 16 276 070 dementsusega inimeseni (EL rahvaarvust 3,28%).
Dementsuse hinnanguline levimus koostati, kuna Euroopas oli sellelaadne statistika juba kuus aastat vana. Levimuse hindamise tegemise aluseks on mitmed eelnevad samalaadsed analüüsid ning hiljutised akadeemilised uuringud.
Aastaraamat toob välja, et võrrelde 2008. aastal koostatud EuroCoDe hinnanguga dementsuse levimisele on meeste seas dementsuse levimus vähenenud. Sama on juhtunud naiste seas, välja arvatud vanuses 75-79 - põhjuseks peetakse naiste haridustaseme tõusu ja tervislikumat elustiili.
Dementsusega inimeste protsent rahvastikus tõuseb koos eaga. Euroopas on 70-74aastaste elanike hulgas dementsusega inimesi keskmiselt 3,3%, 75-79 aastaste inimeste hulgas 8%, 80-84 aastaste inimeste hulgas 12,1%, 85-89 aastaste hulgas 21,9% ning üle 90-aastaste inimeste hulgas on dementsusega inimesi hinnanguliselt juba 40,8%.
Arvatakse, et aastaks 2050 kahekordistub dementsusega inimeste arv. Samal ajal on uuringu sõnul epidemioloogilisi dementsuse uuringuid Euroopas väga vähe ja valdkond vajab arendamist. Ka Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, kuidas dementsusele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama alles viimastel aastatel. Näiteks on tööle läinud dementsuse infotelefon 644 6440, millelt abi küsida.
Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad närvirakud peaajus. Haiguse käigus kaotab inimene järk-järgult võimekust taju, tunnetuse ja eesmärgipärase käitumise osas, kuni see hakkab oluliselt segama tema igapäevast toimetulekut.
Märgid, mis viitavad võimalikule dementsusele, on mäluprobleemid, raskused tuttavates olukordades, keelekasutusega seotud probleemid, desorientatsioon ajas ja kohas, halvenenud otsustusvõime, raskused loetust/kuuldust arusaamisega, asjade valesse kohta paigutamine, muutused meeleolus ja käitumises, raskused ruumilise orientatsiooni ja kujunditega ning eemaldumine tööst ja sotsiaalsetest tegevustest.
