Eesti Päevaleht kirjutas, et Tallinn ei leidnud mullu rakendust ligi miljonile eurole, mis oli mõeldud lastekodulaste toetamiseks. Nimelt maksab Eesti riik kohalikele omavalitsustele vanemliku hooleta jäänud tuhatkonna lapse ülalpidamiseks üle tuhande euro kuus. Kuna seadus annab omavalitsustele võimaluse kulutada seda raha vaid miinimumi piires, siis seda Tallinn teebki. Linn ütles Eesti Päevalehele, et neil puudub ülejäägi väljamaksmise kord.

Sama toob põhjenduseks ka endine Tallinna abilinnapea, praegune riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. "Rahastamisskeemi puhul on teatud nüansse, mille osas tuleb sotsiaal- ja tervishoiuametil teha täpsustusi," sõnas ta.

Mölder selgitas, et 2018. aasta oli esimene eelarve periood, kui seadust rakendati sellisel kujul, et vastutus on kohalikel omavalitsustel. "Kui 2019. aasta alguses selgus, et kasutamata on jäänud umbes viie protsendi ulatuses kõnealuseid vahendeid, pidasin sel teemal ka nõu linna sotsiaal- ja tervishoiuametiga, et sealt tuleks ideid, kuidas raha jõuaks paremini abivajajateni ning kas on vaja kehtestada antud raha planeerimisele ja jagamisele eraldi määrus," ütles Mölder. Kuna pärast märtsikuiseid riigikogu valimisi sai Möldrist riigikogu liige, ei ole tal ülevaadet, kui palju on sellega edasi tegeletud.

2018. aasta lõpu seisuga jäi Tallinnal asendushooldusteenuseks eraldatud vahenditest üle 313 875 eurot, 2019. aasta lõpu seisuga oli ülejääke kokku 915 646 eurot.

Probleemil seni lahendust pole

Praegune abilinnapea Betina Beškina ütles eile Eesti Päevalehele, et märkas juba suvel, et linnal on ligi miljon eurot lastekodulastele mõeldud raha üle. Ta nentis, et hooldusperesid abivajadust hindamata rohkem toetada ei saa.

Homsel linnavolikogu istungil algatavad opositsioonierakonnad sotsiaalvaldkonna eest vastutava Beškina umbusaldusavalduse. Opositsiooni hinnangul ei hooli keskerakondlasest abilinnapea oma valdkonnast ja pole kasutanud ettenähtud vahendeid toetust vajavate laste jaoks.

Mölder Beškina tööle veel hinnanguid ei anna. "Olen veendunud, et ta teeb oma tööd hästi ja tegelikult tahab parimat. Vaatame homme nii abilinnapea kui ka linnavolikoguga faktidele otsa, arutame kõiki küsimusi," ütles Mölder.

"Eesmärk peab olema, et vanemliku hoolitsuseta lapsed saaksid kohaliku omavalitsuse toel igakülgset abi ja vastavaid teenuseid. Lisaks on riik lubanud vaadata üle lähiaastatel, kuidas 2018. aastal rakendunud seadus on tööle hakanud ning kas ja mida võiks parandada, et rahalised vahendid jõuaksid veel paremini abivajajateni," lisas ta.