Uudisteagentuuri Associated Press kätte jõudnud andmebaas annab ülevaate 311 isiku interneerimise kohta, kellel on sugulasi välismaal, ning sisaldab informatsiooni enam kui 2000 nende sugulase, naabri ja sõbra kohta. Kirjas on kinnipeetu nimi, aadress, isikukood, kinnipidamise aeg ja koht ning detailne toimik perekonna, usulise ja paikkondliku tausta ja kinnipidamise põhjuse kohta ning otsus, kas kinnipeetu vabastada või mitte. Viimase aasta jooksul koostatud dokumendid ei viita sellele, milline ametkond need on koostanud ja kellele.

Tervikuna pakub see andmebaas seni kõige täielikumat ja isiklikumat ülevaadet selle kohta, kuidas Hiina ametnikud otsustavad, keda panna kinnipidamislaagritesse ja sealt välja lasta. Arvatakse, et Hiina laagrites hoitakse kinni enam kui miljonit rahvusvähemuste esindajat, kellest enamik on moslemid.

Andmebaasist tuleb esile, et Hiina valitsus keskendub usule kui kinnipidamise põhjusele. Põhjuseks ei ole mitte ainult poliitiline äärmuslus, nagu Hiina võimud väidavad, vaid sellised tavalised tegevused nagu palvetamine, mošees käimine või isegi pika habeme kasvatamine. Andmebaas näitab ka perekonna rolli: inimesed, kellel on kinnipeetud sugulasi, satuvad ka ise tõenäolisemalt laagritesse. Kriminaliseeritakse terveid perekondi.

Vabastamise juures on suurem tegur perekondlik taust ja hoiak kui kinnipeetu käitumine.

Hiina välisministeeriumi esindaja Geng Shuang ütles vastuseks küsimusele, kas Xinjiangis on sihikule võetud usklikud ja nende perekonnad, et „selline mõttetus ei ole kommenteerimist väärt”.

Peking väidab, et kinnipidamiskeskused on vabatahtlikud kutseõppekeskused ja kedagi usu pärast ei diskrimineerita.

Hiinal on aastakümneid olnud raskusi Xinjiangi kontrollimisega. Sealsed põliselanikud uiguurid on ammu Pekingi kõva käe valitsusele vastupanu osutanud. Pärast 9/11 rünnakuid USA-s hakkas Hiina karmimaid usulisi piiranguid õigustama terrorismivastase võitlusega, väites, et noored uiguurid on vastuvõtlikud islamiäärmuslusele.

Pärast 2014. aastal toimunud pommiplahvatusi Xinjiangi pealinna raudteejaamas, algatas Hiina president Xi Jinping „rahvasõja terrorismi vastu” ja muutis Xinjiangi digitaalseks politseiriigiks.

Värsked dokumendid on pärit välisuiguuride kogukonnast ja viimane kuupäev nendes on 2019. aasta märts. Andmebaasis olevad kinnipeetud on pärit Karakaxi maakonnast, kus elab umbes 650 000 inimest ja mis asub Xinjiangi Taklamakani kõrbe äärealal. 97% elanikest on seal uiguurid.

Kinnipeetud ja nende perekonnad klassifitseeritakse jäikadesse ja selgelt määratletud kategooriatesse. Majapidamised loetakse „usaldusväärseteks” või „ebausaldusväärseteks” ning nende hoiakuid hinnatakse „tavaliseks” või „heaks”. Perekondades on „kerge” või „raske” religioosne õhkkond ning andmebaasis peetakse arvet, kui palju iga kinnipeetu sugulasi on vangis või „õppekeskuses”.

Ametnikud kasutavad neid kategooriaid selleks, et teha kindlaks, kui kahtlane isik on – ka siis, kui ta ei ole toime pannud ühtki kuritegu.

Põhjused interneerimiseks on „väiksem usuline nakatumine”, „segab teisi isikuid, külastades neid põhjuseta”, „sugulased välismaal”, „mõtteviisi on raske mõista” ja „ebausaldusväärne isik, kes on sündinud teatud aastakümnel”. Viimane näib viitavat noorematele meestele. Umbes 31% „ebausaldusväärsetest” on vanuses 25-29 aastat.

Kinni ei ole peetud ainult usklikke. Andmebaas näitab, et Karakaxi ametnikud võtsid eraldi sihikule ka sellised inimesed, kes käisid välismaal, said passi või installeerisid välismaa tarkvara.