Reinsalu rõhutas, et Venemaa kasutab Lääne survestamiseks kogu hübriidsurve arsenali üle maailma. See surve on viimaste aastate lõikes kasvanud ning levib kiirelt ja paljudel juhtudel laiemale avalikkusele tajumatuna. "Seda võib võrrelda viraalse ohuga, arvestades selle mõju kiirust ja ulatust," ütles Reinsalu kommenteerides Venemaa välisminister Lavrovi Münchenis väljendatud seisukohta, et Venemaa on Läänele fantoomoht. Reinsalu sõnul peab selle ohu tõkestamiseks Lääs suutma säilitada poliitilise ühtsuse, panustama enam sõjalise reageerimise võimekusse ja olema tugevama vastupanuvõimega hübriidsurvele.

Ta lisas, et Venemaa eesmärk pole eraldivõetuna survestada NATO idatiiba, vaid see piirkond on geograafilise asendi tõttu ohu esmane piirkond. Tema sõnul on Venemaa laiem eesmärk saavutada üleolek Lääne üle ja selleks kasutatakse kõiki tehnikaid.

"Venemaa on oma ettemääramatuses risk. Lääne vastus peab olema automaatne ja prognoositav reageerimine hübriidrünnakutele ja agressiooniaktidele," sõnas Reinsalu. Välisminister tunnustas Saksamaa kantslerit Angela Merkelit panuse eest Lääne ühtsuse kindlustamisel. "Sõjaline võimekus on oluline, kuid sama tähtis on meie poliitiline tahe ja pühendumus olla igal ajal valmis kaitsma oma väärtusi," rõhutas Reinsalu. Eesti välisminister avaldas arvamust, et meie julgeoleku kindlustamisel peab panustama rohkem Atlandi-üleste suhete arendamisele ja USA kaalukamale rollile NATO idatiival. "Suurõppus Defence 2020 on selle positiivse arengu ilmekaks näiteks," lisas Reinsalu.

Lisaks aruteludele kohtus välisminister Müncheni julgeolekukonverentsil Kanada, Jordaania, Jeemeni, Läti, Iraagi ja Tšehhi välisministritega, samuti Euroopa Nõukogu peasekretäriga, USA alalise esindajaga ÜRO juures ja Ameerika Juudikomitee esimehega.