Mölder: apteegireformi jõuaks tehniliselt muuta, aga konsensust riigikogus pole

Aprillist jõustuv apteegireform kütab riigikogus suuri kirgi. Esmaspäeval otsustab sotsiaalkomisjon, mis teha vastukäivaid nägemusi pakkuvate eelnõudega.

Riigikogu sotsiaalkomisjon pidas eile kaks ja pool tundi nõu, kas ja mida peaks veel ette võtma 1. aprillist jõustuva apteegireformiga. Siis tuleb teatavasti suurtel ravimikettidel loobuda apteekide pidamisest, neid tohivad omada seejärel vaid proviisorid.

Kuigi tähtaeg on lähedal, on valitseb riigikogus arvamuste suur paljusus, kas reform peaks jõustuma, kas ümberkorraldusteks vajatakse teatavates aspektides lisaaega või peaks üldse plaani veel viimases otsast ikka tühistama.

Vastavaid erinvaid seisukohti sisaldavad eelnõud on sotsiaalkomisjoni menetluses, mille esimees Tõnis Mölder (Keskerakond) ütles eilse arutelu järel Delfile, et tal on väga raske sellest järeldada, mis meelsus riigikogus apteegireformi osas siis valitsev on.

„Teema kütab suuri kirgi,“ tunnistas Mölder ja seletas, et näiteks eilsele komisjoni istungile oli kohale tulnud ka neid riigikogu liikmeid, kes pole ei kuulu sotsiaalkomisjoni, kuid on asjast väga huvitatud. Istungil avaldati oma mõtteid, küsiti erinevaid küsimusi.

Kuid otsuste langetamine komisjoni vaate kujundamiseks nende eelnõude edasise saatuse osas lükati esmaspäevale.

Mölder kirjeldas Delfile, kuidas ta näeb praegusi seisusid edasise osas. Mis puutub SDE ehk opositsiooni ridadest esitatud kahte eelnõusse (vt infokast), siis eeldas sotsiaalkomisjoni esimees, et sotsid toetavad neid jätkuvalt. „Aga koalitsioon neid ei toeta,“ rääkis Mölder ja ütles, et see on praegu võimuliidu ühine seisukoht.

Kolm eelnõud menetluses

-SDE detsembris esitatud eelnõu, mis lubaks teatud juhtudel haiglatel minna mööda ravimite hulgimüüjatest ja osta ise vähe saadaolevaid preparaate otse ravimite pakkujatelt.

-Jaanuari lõpus SDE esitatud eelnõu, mis lubaks teatud ülemineku järeleandmisi, kui tekib probleeme apteekide omandi minekul proviisoritele.

-Samal ajal esitatud EKRE eelnõu, mis tühistaks apteekide omamisele 1. aprillil kehtima hakkavad kutselised kitsendused (st proviisorapteekide nõude).

Kui võimuliit tõesti sellisel seisukohal on, siis ei tasu nendest eelnõude ellujäämist oodata, sest nad hääletatakse enamuse häältega menetlusest välja.

Jääb EKRE eelnõu, mis tühistaks apteegireformi kavandatud kujul.

Mölder seletas, et sellega valitsevat seisu. Tema sõnul on Isamaa andnud mõista, et võiks toetada eelnõud vaid teatud muudatustega. Mölderi kodupartei pole aga ühist seisukohta veel üldse kujundanud - sotsiaalkomisjoni esimees lootis, et see võiks esmaspäevase arutelu eel siiski sündida.

Mis puutub Reformierakonda, siis on Mölderi teada seal inimesi, kes maailmavaatelistel põhjustel toetaksid samuti apteegireformi tühistamist, kuid ta ei hakanud ennustama, mis seisukoha suurima opositsioonierakonna fraktsioon lõpuks võtab.

Selle pildi järgi aga paistab, et seis on keeruline. Tekib küsimus, kas riigikogus jõuaks ülepeakaela midagi üldse veel otsustada enne 1. aprilli, sest võttes kasvõi EKRE eelnõu, millel Mölderi jutu järgi on mingigi teoreetiline võimalus parandatud ja ümbertehtud kujul toetajaid leida, siis protseduurideks pole enam palju aega. Eelnõu parandamine, läbimõtlemine võtab kõik aega, 1. aprill on ukse ees.

Mölder leidis siiski, et võimalus apteegireformi muutmiseks pole sulgunud. „Tehniliselt oleks [menetlemine veel enne 1. aprilli] võimalik, kui parlamendil oleks tahe,“ seletas Mölder.

„Aga ma ei ole lõpuni kindel, kas erakondadel on soovi [apteegireformi] muuta. Laiemat konsensust selles osas riigikogus pole,“ möönis Mölder olulise reformi viimase hetke muutmise võimalust hinnates.