Täna avaldatud välisluure aastaraporti „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020“ eessõnas märgib ameti peadirektor Mikk Marran, et Eestiski peab aina suurema tähelepanelikkusega suhtuma Hiina tegevusse.
„Hiina juhtkond tahab kehtestada endale meelepärast maailmakorda,“ ütleb Marran ja viitab, et sellest ei jää puutumata ka Eesti. „Hiina välisinvesteeringute võimalik kasutamine poliitilistel eesmärkidel ja ka võimaliku tehnoloogiasõltuvuse tekitamine on ohud, millega tuleb Eesti julgeoleku tagamisel järjest rohkem arvestada.“
Raportis tõstab välisluure Eestiga seotult ette kaks küsimust. Nn Hiina investorite toel arendatava Tallinn-Helsingi tunneli ja mobiilvõrkude 5G tehnoloogia teema.
Välisluure raportis rõhutatakse mitmel korral ja erinevate maailma näidete varal, kuidas Hiina eriliseks sooviks on maailma kaubanduse arteite, transpordi- ja logistikakoridoride kontrolli alla saamine.
Kui Tallinn-Helsingi tunneli kaevamise entusiastid on rääkinud, et kõike seda saaks teha Hiina erainvestorite rahaga, siis välisluureamet ei näi nii lihtsat juttu mitte uskuvat.
Vastses aastaraportis on lausa eraldi väike alapeatükk pealkirjaga „Tallinna-Helsingi tunneli rahastaja taustast“.
Seal juhitakse tähelepanu mitmele imelikule tõigale, mis tunneli väidetava Hiina rahastajaga seostuvad. Nii näiteks mainib välisluure, et suurprojekti finantseerijana välja toodud Kenny (Fuzai) Songi ettevõte Touchstone Capital Group Holdings Limited, mis lubas ehitusse suunata lausa 15 miljardit eurot, vaakus möödunud aastal hinge. Raporti andmeil ähvardati ühe naelase väärtusega ettevõtet möödunud suvel Suurbritannia äriregistrist koguni kustutamisega.
„Viimasel ajal on avalikkuses aga hakatud rääkima võimalusest, et tunneli rahastajaks saab Kenny Songi 2019. aasta jaanuaris asutatud ettevõte China Investment & Construction Group Holding Limited (CICG), mis toob tunneli ehitamisse raha börsile minekuga. Börsilt raha kaasamine viitab Hiinas väga sageli riigiettevõtete osalusele,“ toob välisluureamet esile oma kahtlused.
