"Seoses töötukassa uuendatud infosüsteemiga on kohtutäiturid veebruarist alates arestinud inimestele väljamakstud töövõimetoetustelt varasemast suuremaid summasid. Ajakirjanduses on juba kirjeldatud, kuidas mitut last üksi kasvatav ema jäi seetõttu ilma enam kui sajast eurost. Sarnaseid juhtumeid, kus inimestele ei ole kätte jäänud neile seadusega tagatud elatusmiinimumi, on veel ja veel. Töötukassa hinnangul on aga kohtutäiturite arestimisaktid neile kohustuslikud ja kuuluvad täitmisele," selgitas Kütt.

Küti sõnul ei ole kindlasti lahenduseks see, kui inimestel tuleb enamarestitud summa tagasisaamiseks pöörduda kolme tööpäeva jooksul kohtutäituri poole. Sarnast infot jagab oma kodulehel Eesti Puutega Inimeste Koda. Töötukassa saatis omalt poolt inimestele massteavituskirjad, kus ta soovitas neil murede korral samuti täituritega ühendust võtta.

Küti hinnangul on tegu äärmiselt kahetsusväärse olukorraga, mistõttu saatis ta kirjaliku küsimuse justiitsminister Raivo Aegile, kelle ülesandeks on hoida silm peal kohtutäiturite tegevusel.

"Kuna töövõimetoetuse erandkorras arestimine on kohtutäituri kaalutlusotsus, siis peab ta hoolikalt hindama, kas võlgniku enda ja tema ülalpeetavate jaoks on tagatud minimaalselt vajalik - kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele ja transpordile. Otsuse langetamisel ei tohi inimese sissetulekut arestida, kui see jääb alla statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi," kirjutas Kütt ministrile.

Edasi küsib ta Aegilt, kas töötukassa ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda tegid infosüsteemi uuendamisel koostööd ja kuidas tuleks kriisiolukord võimalikult kiiresti lahendada.