Tapva viirusega kimpus Hiina tõrjub endiselt rahvusvaheliste ekspertide abi
Tavaliselt on CDC epideemiateabe talituse meeskonnad valmis kriisikoldesse lendama 24 tunni jooksul. Sedapuhku ei ole aga ühtegi kutset tulnud - ja keegi ei oska avalikult selgitada, miks, kirjutab ajaleht The New York Times.
Umbes kaks nädalat tagasi hiinlastele sarnase pakkumise teinud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) näib olevat samasuguses teadmatuses, ehkki pressiesindaja sõnul on tegemist lihtsalt kokkulepete ülevaatamisega.
Hiina diplomaatiliste suhete häirimise kartuses anonüümseks jääda soovivad praegused ja endised terviseametnikud ja diplomaadid ütlesid, et nad usuvad, et vastumeelsus pärineb Hiina tippjuhtidelt, kes ei soovi, et maailm arvaks, et nad vajavad välist abi.
2003.aastal tabas Hiinat karm kriitika seoses reaktsiooniga toonasele koroonaviiruse levikule, mis sai tuntuks kui SARS-i epideemia. Mõnede ekspertide sõnul võiksid välismaised vaatlejad avastada Hiinast piinlikke puhanguid: näiteks ei ole riik avaldanud, kui palju arste ja õdesid on haiguse tagajärjel surnud.
Kuid Hiina vajab abi, väidavad eksperdid.
Telefonikõnedes ja sõnumite teel on mõned Hiina kolleegid teatanud, et nad on hämmingus valitsuse vastumeelsusest abi vastu võtta ning tervitaksid mitte ainult abikätt, vaid ka riikidevahelist koostööd eri valdkondades viiruse tõkestamiseks.
CDC ametnikud on öelnud, et nad loodavad saada uue koroonaviiruse kohta Hiina kolleegidelt rohkem teavet, parandamaks USA valmisolekut juhuks, kui nakkus peaks hakkama seal laialdaselt levima.
USA tervise- ja sotsiaalteenuste minister Alex M. Azar ütles reedel, et kordas hiljuti CDC-poolset pakkumist oma Hiina ametivennale Ma Xiaowei'le. Küsimusele, milline oli tema reaktsioon, vastas ta: „See on hiinlaste otsustada. Ootame jätkuvalt heas usus, et president Xi võtab meie pakkumise vastu. Oleme valmis reageerima ja võimelised [Hiinasse] minema. ”
29. jaanuaril naasis WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus lühiajaliselt Hiina visiidilt, kus ta kiitis president Xi Jinpingi ja Hiina erakordselt agressiivset reageeringut, mis on Hubei provintsi ülejäänud riigist ja maailmast sisuliselt ära lõiganud.
Hiina "nõustus rahvusvaheliste ekspertide missiooniga", et saada parem hinnang haiguse edasikandumisest ja selle kliinilisest raskusest, ütles WHO erakorralise reageerimise juht Michael Ryan.
Küsimusele, kas sellesse meeskonda kuuluvad ka Ameerika eksperdid, vastas Tedros, et "parim oleks kahepoolne kokkulepe." Neljapäeval ütles WHO pressiesindaja aga, et organisatsiooni enda missioon Hiinasse ei lähe.
"Meie arusaam on, et missioon on käimas," ütles pressiesindaja Marcia Poole. Ta ei osanud aga öelda, millal meeskond lahkub või kes on juba kohal.
"Küsimus on kokkulepete ülevaatamises," lisas ta ja märkis, et WHO esindaja Ryan ütles, et meeskond vajab "esindatust põhjast ja lõunast, idast ja läänest koos vastavate kompetentsidega".
Tedros ja veel 13 spetsialisti on valmis [Hiinasse] minema, kinnitas Azar.
Vastuseid ei ole
Eksperdid väitsid, et kaks valdkonda, milles Hiina vajab välist abi, on molekulaarviroloogia ja epidemioloogia.
Esimene hõlmab viiruse genoomi järjestamist ja selle manipuleerimist diagnostiliste testide, ravi ja vaktsiinikandidaatide täpsustamiseks. Teine aga kätkeb põhiküsimuste väljaselgitamist, näiteks kes nakatub ja kes mitte, kui pikk on inkubatsiooniperiood, miks mõned ohvrid surevad, kui palju inimesi iga ohver nakatab ja kui sageli toimub puhanguid haiglas.
"See ei ole raketiteadus, see on tavapärane praktika - aga möödunud on juba viis nädalat ja me ei tea endiselt vastuseid põhilistele küsimustele," ütles üks ekspert.
Väga kasulik oleks näiteks antikehade vereanalüüs. See võimaldaks näha, kui palju nakatunud inimesi on paranenud, mis annaks selgema pildi viiruse levikust ja surmavusest.
Hiina peamine ebaõnnestumine on ekspertide arvates see, et Wuhani ametivõimud näivad olevat sulgenud ja desinfitseerinud mereandide turu, kust haiguspuhang väidetavalt alguse sai. Tõendid, mida oleks saanud sealt koguda, oleksid andnud hulgaliselt teavet selle kohta, milline loom võis olla koroonaviiruse allikaks ning millised inimesed nakatusid, kuid jäid ellu.
Küsimusele, mis sealsete loomadega juhtus - kas nad näiteks põletati või maeti, vastas üks ekspert: “Keegi ei oska mulle seda öelda. Ma ei usu, et nad teavad. ”
Hiina on viimastel aastatel pärast SARS-i tõttu piinliku olukorda sattumist märkimisväärselt parandanud oma võimekust epideemiate vastu võitlemisel ning Hiina teadlased avaldavad oma edusammudest ülevaateid sageli suurtes rahvusvahelistes meditsiiniajakirjades.
Paljud neist käisid väljaõppel USA-s CDC juures.
Eksperdid tõstatasid sellega seoses ka murekoha: Hiina teadlastele makstakse mainekates ajakirjades oma teadustööde avaldamise eest suurt tasu. See loob stiimuli proovide ja andmete varjamiseks kuni loo avaldumiseni. "Epideemia korral te ei taha, et teavet hoitaks kinni," ütles üks ekspert. "Te tahate läbipaistvust."
