Reedel pidasid Tallinnas fanfaaride saatel mõnusat kohtumist Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhid. Delfis aga avaldasid värskelt Ekspress Meedias tööd alustanud uuriva toimetuse liikmed äärmiselt murettekitava loo kolme riigi koostöö suurprojekti Rail Balticu olukorrast.

Holger Roonema nentis, et veel on vara öelda, et Rail Baltic üldse valmis ei saa. „Küll aga on tõsised märgid, et see projekt liigub väga kiiresti rööpalt maha.“


„Pilt, mis RB Railist (Rail Balticu ehitamiseks kome riigi poolt loodud ettevõte, mis asub Riias – R.P.) vastu vaatab, annab väga murettekitavaid signaale. Peale viit aastat tegutsemist, läheb koosolekutel ikka enamus aega vaidlemiseks selle üle, mida see ettevõte teeb ja mida ei tee, mille eest vastutatakse ja mille eest mitte. Kes boikoteerib mingeid otsuseid, mida seal tehtud on,“ kirjeldas Roonemaa olukorda, mida avalikkus ei tea.
800 miljonit ohus

„Selle pärast ähvardavad maksimumini pikendatud Euroopa Liidu raha kasutamise tähtajad 2022. aasta lõpuni umbe minna. Ja kui need lähevad umbe, siis tuleb see raha, mida EL on meile juba eraldanud, lihtsalt tagasi maksta. Ja omakorda, kui me ei suuda selle EL-i eelarveperioodi raha, mida on 800 miljoni eurot ära kulutada, siis ei ole meil loota ka midagi järgmisest perioodist,“ seletas ta, miks projekt on sõna otseses mõttes noatera peal.

Ja venimistes, mis ähvardavad kogu asja kraavi keerata on oma osa süüd ka Eestil, kus lubatud ehitused pole ikka veel alanud.

„Eesti poolelt on niimoodi, et 2022. aasta lõpuks peaksid olema meil valmis ehitatud kõik sillad ja viaduktid, mis Rail Balticu ja maanteede ristumiskohtades on, nende kohta pole siiani veel projektegi olemas. Need peaksid hakkama tulema suvel ja sügisel ning siis teades, kui tihti Eestis vaidlustatakse hankeid, kuidas seda teha loodetakse?“ küsis Roonemaa.

Vastased hõõruvad käsi

Saatejuht Raimo Poom tõstatas seepeale küsimuse, et laias plaanis paistab pidu liikuvat näiteks EKRE ja teise Rail Balticu vastaste õuele, sest neil polegi vaja midagi teha, kui majandusminister Taavi Aas ja peaminister Jüri Ratas, kes on lubanud projekti valmis saada, ise selle untsu keeravad?

Vahur Koorits nõustus, et Rail Balticu kohale kerkinud mured võiksid vastastele tõesti rõõmu pakkuda „Eestis on märkimisväärne seltskond, kes seda raudteed ei taha. Ehk kõik need, kes väga eestilikult tunnevad, et neile see kasulik pole ja tahaksid mitte midagi teha, siis nemad saavad kindlasti selle peale rõõmustada,“ sõnas Koorits.
Aga samas avaldas ta lootust, et raudtee ikkagi valmiks. „Mis lõpptulemus aga on, seda on raske ennustada, sellised suured projektid venivadki tavaliselt ajaliselt ja lähevad ka üle eelarve.“

Saate teises pooles tuleb juttu uuest mustrist Balti koostöös. Möödunud nädalal toimetasid Läti ametivõimud Riias läbiotsimisi Eestiski tegutseva Vene telekanali PBK omanikfirmas. Neid aitasid Eesti ametivõimud, kes tegid samasuguseid protseduure Tallinnas. Sammud tundusid analoogsed Eesti poolt varem sihikule võetud Vene riikliku meediakanali Sputnik suhtes tehtud toimingutele.

Enne Sputnik, nüüd PBK

Mäletatavasti teatasid Eesti võimud, et kuna Sputniku juhid Moskvas on EL-i sanktsioonide all, siis ei saa nendega seotud tütarettevõte Eestis majandustegevust teha. See omakorda viis kanali hangumiseni.

Lätis näidakse samamoodi tahetavat tõestada, et PBK siinne majandustegevust annab kasu EL-i sanktsioonide alla olevale oligarhile Moskvas. „See saab olema hästi huvitav protsess, kas nad suudavad ära tõestatud, et sanktsioonide alla olev oligarh on selle taga ja on kasu saanud,“ rääkis saates Holger Roonemaa.

Ta püstitas ka küsimuse, kas Läti võimude tegevuse tõttu võib PBK-d ja teisi selle omanikfirma poolt vahendatavaid vene kanaleid Balti riikides tabada hangumine nagu juhtus Sputnikuga. Seda juhul, kui reklaamiandjad enam ei usaldaks ettevõttele oma raha. „Kanalid võivad maha joosta, kui enam ei juleta ebakindlat tulevikku arvestades reklaami osta.“