Eesti pensionärid on võrreldes teiste Euroopa pensionäridega suurimas vaesusriskis
Euroopa Liidus on keskmiselt meeste ja naiste pensionite erinevus 30 protsenti. Kõige suurem on see Luksemburgis, kus vahe on lausa 43 protsenti. Euroopa Liidu liikmesriikidest on pensionite vahe kõige väiksem just Eestis, kus mehed saavad keskmiselt protsendi võrra naistest pensionit rohkem.
Vaatamata võrdlemisi võrdsele pensionile, on iga teine Eesti pensionär vaesusriskis. Slovakkias kuuluvad vaid kuus protsenti pensionäridest vaesusriski. Pärast Eestit on suur osakaal pensionäridest vaesusriskis ka Lätis, Leedus, Bulgaarias ning Horvaatias. Kõige parem seis on pensionäridel Slovakkias, Prantsusmaal, Kreekas ja Ungaris.
Kuigi pensionite vahe Eesti meeste ja naiste vahel on praktiliselt olematu, on Eesti vaesusriskis naispensionäride hulk 17 protsenti meespensionäridest suurem.
Eurostat peab vaesusriskis olevaks sellist inimest, kelle sissetulek on alla 60 protsendi riiklikust mediaanpalgast. Eestis oli 2018. aasta neljanda kvartali mediaanpalk 1058 eurot, millest 60 protsenti on 635 eurot. Seega olid Eesti mõistes vaesusriskis need pensionärid, kelle pension oli 634 eurot või vähem.
