Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul pole Hiinast ja haiguse leviku riskipiirkonnast saabuvate inimeste puhul mõistlik ja põhjendatud otseseid piiranguid kehtestada.

"Hiinas viibimine ei tähenda koheselt kokkupuudet haigusega ja sellele järgnevalt haigestumist," ütles ta. Kadai sõnade kohaselt on oluline mõista, et hoolimata võimalikust riskist tuleb mistahes piirangute seadmisel arvestada nende proportsionaalsust, õiguspärasust ja head tava.

"Täna ei ole kuidagi põhjendatud Hiina või Aasia päritolu turistide ja klientide teenindamisest keeldumine ega Hiinat külastanud inimeste tööle või kooli mittelubamine," kinnitas Kadai.

Ka on uue koroonaviiruse levik inimeselt inimesele hetkel teadaolevate andmete põhjal vähene ehk teisisõnu levib haigus ennekõike piisknakkuse teel lähikontakti kaudu.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul on kõrge risk nakatumiseks neil, kes elavad või reisivad praegu Wuhanis. Teistes Hiina piirkondades hindab keskus nakatumisriski keskmiseks tõenäolise suurenemise trendiga.

Alates möödunud nädala lõpust suudab Eesti viirust iseseisvalt tuvastada. Terviseameti nakkushaiguste labor teeb uue koroonaviiruse 2019-nCoV uuringuid üksnes juhul, kui tervishoiutöötajal on tekkinud nakkushaiguse kahtlus. Nakkushaiguse kahtlus tekib siis, kui inimesel on avaldunud haigustunnused ning ta on viimase 14 päeva jooksul reisinud Hiinas.

Eilse seisuga on maailmas on registreeritud 20 626 laboratoorselt kinnitatud 2019-nCoV juhtu, neist 20 458 Hiinas. Surmajuhte on registreeritud 427, neist 426 Hiinas ja üks Filipiinidel.

Euroopas on viirust diagnoositud kõige rohkem Saksamaal ja Prantsusmaal (vastavalt 12 ja 6 juhtu). Itaalias, Ühendkuningriigis ja Venemaal on registreeritud kaks ja Soomes, Hispaanias, Rootsis ja Belgias üks haigestumine.