Otsus blokist lahkuda tulenes 2016. aasta referendumist, mil 51% brittidest hääletas selle poolt. Vaidlused Brexiti-leppe üle lükkasid ametlikku väljaastumist korduvalt edasi ning läbimurre saavutati alles pärast erakorralisi valimisi tänavu sügisel, mil peaminister Boris Johnsoni juhitavatel konservatiividel õnnestus saavutada parlamendis tugev enamus.

Britid liitusid blokiga 1973. aastal.

Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumisleppe kohaselt jäi viisavabadus kehtima ja eestlased saavad Suurbritannias käia samamoodi nagu ennegi. Alates 2021. aastast aktsepteeritakse Briti piiril ainult passi, mitte enam ID-kaarti.

Ettevõtjate jaoks algas tänasega üleminekuaeg, mille jooksul saab brittidega kaubelda ja äri ajada samade reeglite järgi nagu ennegi. Üleminekuaeg kestab vähemalt 31. detsembrini, kui seda ei pikendata. Uued reeglid tuleb aga alles kokku leppida.

Johnson lubab kaubandusläbirääkimiste küsimuse lahendada ühe aasta jooksul, kuid ühtegi kaubanduslepingut pole EL-i varasema ajaloo jooksul nii kiiresti sõlmitud. Kui Johnson peab kinni oma lubadusest Brexiti üleminekuperioodi mitte pikendada, võib see tähendada leppeta lahkumisega kaasnevat kaost, mida 2016. aastast peale on kardetud. Johnson on aga Brexitiga seotud lubadustest varemgi taganenud ja tal on eelkäija Theresa Mayga võrreldes kergem oma parteid kompromisside vältimatuses veenda.