Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Liidu järgmisest seitsmeaastasest eelarvest kõneldes vajadust suurendada ühtekuuluvuspoliitika osatähtsust võrreldes seniste ettepanekutega. "Meie ühine huvi on, et Euroopa Liidu eelarve järgmisel perioodil liiga järsult ei kahaneks. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid on ettepanekutes juba ebamõistlikult kärbitud," sõnas Ratas.

"Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud Eesti inimeste elujärge märkimisväärselt parandada. See on toetanud meid reformide ja investeeringute tegemisel, mille tulemusel on riigi elatustase tõusnud madalama jõukusega riikide hulgast lähemale Euroopa keskmisele tasemele. Koos ühise põllumajanduspoliitikaga on ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikide jaoks oluline tugi paljude väljakutsetega toimetulekuks, olgu nendeks näiteks kliimaeesmärkide saavutamine, innovatsioon või jätkusuutliku kasvu tagamine," ütles Ratas.

Tänasel kohtumisel osalevad 17 liikmesriigi juhid. Lisaks Eestile osalevad sellel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Küpros, Malta, Kreeka, Portugal, Itaalia ja Hispaania.

Praegu on käimas läbirääkimised Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve kokkuleppimiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel on selleks kutsunud 20. veebruaril kokku riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralise kohtumise.

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on toetada liikmesmaades reforme ja investeeringuid. Samuti lõimida siseturgu ja kasvatada liidu konkurentsivõimet maailmas. Selleks viiakse ellu sadu tuhandeid projekte, millest tuhanded on panustanud Eesti ühiskonda ja inimestesse. Praegusel EL-i eelarveperioodil 2014–2020 on Eesti osa ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditena olnud 3,5 miljardit eurot, lisaks põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi 1,8 miljardit.