Kõik korraga: täna tuli apteegireformiks kaks uut eelnõud, üks sotsidelt ja teine EKRE-lt koos Jaanus Karilaiuga
EKRE esitas apteegireformi eelnõule parandusettepanekud, millega apteegid saaksid õiguse osta ravimeid ka mujalt kui Eesti hulgifirmadelt ning ravimimüügi õigus laieneks ka haiglatele ja perearstikeskustele.
Praegusele eelnõule on EKRE-l hulk etteheiteid. "Hulgimüüjafirmad jääksid endiselt turgu kontrollima, aga sulgemisohus on 120 – 150 apteeki üle Eesti. Me ei ole nõus, et ravimite kättesaadavus reformi järel väheneb ja apteegiteenuse kvaliteet langeb. Inimeste tervisega mängimine pole meile vastuvõetav," ütles partei asejuht Martin Helme. "Meie parandusettepanekute eesmärk on lõpetada apteekide sõltuvus Eesti hulgimüügifirmadest ja tekitada ravimiturul vaba konkurents."
EKRE ettepanekute kohaselt suureneks isikute ring, kellel on õigus ravimeid Eestisse sisse ja Eestist välja vedada. Vastav õigus antakse apteegiteenuse osutajatele ning tervishoiuteenuse – haiglate, perearstikeskuste – osutajale.
Samuti on ettepanek tunnistada kehtetuks senine kord, mille kohaselt haiglaapteegil ei ole ravimite jaemüügiõigust. Muudatuse tulemusena saavad haiglaapteegid õiguse ravimeid müüa nii haigla patsientidele kui muudele isikutele.
Kehtetuks on kavas tunnistada punkt, mille kohaselt apteeki võib ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist. Muudatuse tulemusena võib ravimeid osta ka otse tootjalt või välismaiselt hulgimüüjalt.
Neljanda ettepanekuna muudetaks kehtetuks piirangud apteegi omandistruktuuurile. Praegune omandikeeld sisuliselt ei toimi, sest turuosalised kasutavad apteegireformiga kohanemiseks JOKK-skeeme, on EKRE hinnang.
"Nende muudatuste jõustamisel saame apteegireformi, mis vähendab ravimi hulgimüüjate haaret, parandab ravimite kättesaadavust ja mõjub kokkuvõttes positiivselt rahvatervise tagamisele," ütles Helme.
Eelnõule andis allkirja ka keskerakondlane Jaanus Karilaid
Kui EKRE eelnõu osas levisid kuuldused, et see tehakse Reformierakonna kunagise eelnõu põhjal, siis kinnitas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Urmas Espenberg, et nii see pole, vaid eelnõu on täiesti uus. "Eelkõige lähtusime sellest, mis on meie ja meie valijate suurim mure - maapiirkondade hääbumine. Kui neist kohtadest kaob ära ka apteek ja on jälle üks asi vähem, siis on asi halb. Me tahame, et asi ükskord veel põhjalikult läbi mõeldaks," ütles Espenberg.
Espenbergi sõnul koostasid eelnõu 17 riigikogu saadikut, nende seas andis sellele allkirja ka üks keskerakondlane - erakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Karilaid kinnitas, et osales eelnõu koostamisel jagades oma mõtteid. "Mina panin eelnõule allkirja, kokku kirjutasid selle ikkagi EKRE saadikud," sõnas ta.
Küsimusele, kas uue eelnõuga on ka sotsiaalminister Tanel Kiik juba kursis, vastas Espenberg, et valitsuses on see jutuks olnud. "Martin Helme on temaga rääkinud. Põhiline oli, et järkjärguline plaan (Kiige pakutud lahendus reformiga edasiminekuks - toim.) ei sobi meile üldse. Etapiviisilised minekud kipuvad venima ja ebaõnnestuma," ütles Espenberg.
Jaanus Karilaid kinnitas Delfile, et erakonnakaaslasest sotsiaalminister Tanel Kiik, kes on apteegireformi asjus olnud mõneti teisel meelel, on tema seisukohtadest teadlik.
"Olen oma mõtted eelnõu tarbeks edastanud ja eelnõu algatamisega liitunud, eelkõige, mis puudutab omandipiirangu tühistamist," ütles Karilaid Delfile. "Proviisornõue tänases seaduses tekitab probleemide lahendamise asemel neid juurde. Apteegiteenusega rahulolu on täna kõrge, milleks seda rahuolu allapoole tõmmata. Tankistide tekitamine reformi tulemusel annab illusoorse efekti. Täna on üle 500 apteegi ja kui me täna ei otsi lahendust, siis on suur oht, et üle 150 apteegi peavad uksed sulgema," juhtis Karilaid tähelepanu
"Terved piirkonnad võivad jääda ilma apteegiteenuseta," ütles ta. See väide on teravas vastuolus sotsiaalmnisteeriumi infoga - nii drastilist tulevikustsenaariumit ei peeta tegelikult sugugi tõenäoseks. "Samuti ei lahenda ka tänane Ossinovski poolt ette valmistatud reform ravimite hinna probleeme," lisas Karilaid.
"Loodame, et ka reformierakond tuleb tagasi vaba turumajanduse alustalade juurde ning poliitilise kempluse võimendamise asemel keskendub sektori sisulisele arengule. Etapiviisiline lahendus lükkab probleeme ainult edasi ja pea liiva alla toppimine siin ei aita," märkis Karilaid. Etapi kaupa reformi jõustamise pakkus teatavasti välja Karilaiu parteikaaslane Tanel Kiik. "Tanel Kiik on teadlik minu seisukohast antud küsimuses," lisas Karilaid.
Sotsid esitasid ka oma ettepanekud
Oma eelnõu andsid sisse ka sotsiaaldemokraadid Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut ja Helmen Kütt. Ettepanekute eesmärk on viia apteegireform lõpuni ja kindlustada, et ükski paik Eestis ei jääks 1. aprillist isegi ajutiselt apteegita.
Kolme endise ministri eelnõu annab ravimiametile õiguse anda ajapikendust neis kohtades, kus ei ole ühtegi nõuetele vastavat apteeki. "Meie ettepanek pikendab nõuetele ülemineku tähtaega 2021. aasta 1. jaanuarini. See tagab, et ükski küla ega alev ega linn ei jääks 1. aprillist apteegita," ütles Ossinovski.
Apteegireformi õnnestumisele ja ravimite kättesaadavuse parandamisele aitab samuti kaasa ettepanek, mis loeb proviisoromandi nõue täidetuks ka juhul, kui apteegi omanikeks on ühiselt mitu proviisorit.
Ossinovski avaldas lootust, et sotsiaalkomisjon menetleb sotsiaaldemokraatide eelnõu paralleelselt EKRE eelnõuga, mis pakub alternatiivset lahendust. "EKRE tuleb oma eelnõuga hulgimüüjatele vastu ja tahab tühistada omandipiirangud. Nii luuakse võltsvalik - kas maainimene jääb apteegita või tuleb apteegireform tagasi pöörata," rääkis Ossinovski. "Kuna ravimimüügifirmad ei ole viie aasta jooksul soovinud oma tegevust jõustunud seaduse nõuetega kooskõlla viia, siis soovitakse, et riik laskuks põlvili ja läheks hulgimüüjate juurde ja ütleks, et andke andeks."
