Mäenpää rääkis oma sõnavõtus kõigepealt sisserändest ja kohe seejärel võõrliikide tõrjumisest, vahendab Yle Uutiset.

„Siin valitsusprogrammis on üks hea koht. Siin kirjutatakse: „Tõhustatakse võõrliikide tõrjumist nii seadusandlusega kui ka tõrjemeetmete finantseerimist suurendades.” Seda kirjutatakse kahjuks vales kohas. Aitäh,” ütles Mäenpää.

Helsingi politsei sai Mäenpää sõnavõtu kohta neli kuriteoavaldust ja politsei viis läbi eeluurimise. Selle järel leidis politsei, et Mäenpääd on põhjust kahtlustada vaenu õhutamises rahvarühma vastu. Asi anti üle prokuratuurile.

Soome sõnavabaduse seaduse alusel otsustab süüdistuse esitamise riigiprokurör. Põhiseaduse järgi peab aga riigiprokurör küsima oma otsuseks Eduskunta luba, sest tegemist on Eduskunta liikme parlamendis välja öeldud seisukohaga.

Toiviainen kirjutas, et kui Eduskunta oma nõusoleku annab, ei tähenda see veel automaatselt süüdistuse esitamist.

„Kui Eduskunta ei anna oma nõusolekut, teen otsuse süüdistuse esitamata jätmise kohta süüdistuse esitamise õiguse puudumise tõttu,” kirjutas Toiviainen.

Eduskunta nõusolekuks on vaja viie kuuendiku rahvaesindajate toetust. See tähendab 167 häält 200-st.

Praktikas piisab Põlissoomlaste fraktsiooni 39 häälest Toiviaineni palve tagasilükkamiseks.

Põlissoomlased on vastu süüdistuse esitamise õiguse andmisele ja hoiavad selle ära,” ütles erakonna esimees Jussi Halla-aho.

Halla-aho sõnul peavad Põlissoomlased palve põhjendusi valedeks.

„Rahvaesindaja kaitse süüdistuse esitamise eest on loodud just selle jaoks, et poliitikat ei viidaks Eduskuntast kohtusse,” ütles Halla-aho.

Halla-aho sõnul oli see, mida Mäenpää ütles, täiesti vaieldamatu ja selge.