Tšaika oli Venemaa peaprokurör alates 2006. aastast, enne seda oli ta aastatel 1999-2006 Vene justiitsminister.

Miks Tšaika magusast ametist priiks sai, pole teada. Maailma avalikkusele sai tema nimi tuntuks aga 2015. aasta lõpul, kui opositsiooniliider Navalnõi abilised avaldasid internetis põhjaliku dokumentaalfilmi Tšaika ja tema poegde hämaratest äritehingutest. Sellest tekkis mäletatavasti rahvusvaheline skandaal, mis tuuris mitu kuud, peaprokuröri maine sai küll võib-olla pisut mõlkida, ent amet jäi talle alles.

2015. aasta detsembri alguses avaldas Navalnõi fond dokumentaalfilmi võtmes esitatud kolmveerandtunnise video, milles peaprokurör Tšaika asetatakse oma perekonna kaudu sisuliselt mastaapse organiseeritud kuritegeliku organisatsiooni tippu.

Dokumentaalvideost selgus, et peaprokurör Tšaika ümber toimuvat hakati uurima pärast lausa ebamaist luksust lubava hotelli avamist Kreekas Egeuse mere rannal. Ülipeent puhkust lubava asutuse lindilõikamisele tuli investorite saavutust kiitma Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski, Filipp Kirkorov esitas serenaade, toimus silmipimestav tulevärk ja ürituse lõpuks valgustati uus hotell Vene trikoloori värvides.

Ent Venemaa korruptsiooni vastu võitlejatele jäi silma, et lindi lõikas läbi Venemaa peaprokuröri Juri Tšaika vanem poeg Artjom. Tema kõrval tegi sama Venemaa peaprokuröri asetäitja Gennadi Lopatini endine abikaasa Olga Lopatina. Niidid hakkasid hargnema.

Kõige jubedam avastus oli Lopatina võimas äritegevus, mis sai alguse pärast tüüpilist Vene riigiametniku lahutust. Sellised lahutused levisid pärast seda, kui Putin käskis riigiametnikel oma varasid deklareerida. Pärast lahutust sai Lopatina ülirikkaks ja ajas muuseas Anžela Tsapokiga suhkruäri. Tegemist on vanglas surnud Sergei Tsapoki – tema kuritegelik jõuk terroriseeris aastaid Krasnodari krai elanikke – lesega. Vangi läks Sergei Tsapok pärast 2010. aasta Kuštšjovskaja massimõrva, kus jõuk tappis korraga 12 inimest, sealhulgas kolm last. Navalnõi leid paistab toetavat kahtlusi, et jõuk tegutses võimude tiiva all.

Jälile saadi ka Artjom Tšaika suure rikkuse allikale, mis tegi temast hotelli investori. Jälgi aeti läbi Šveitsi, kus temaga seostati mitut kinnisvaraobjekti, ja jäljed viisid peaprokurör Juri Tšaika koduregiooni, Siberisse Irkutski oblastisse.

Selgus, et aastatuhande vahetusel, kui Juri Tšaika oli Venemaa justiitsminister, sukeldus tema poeg otsustavalt kohalikku äriellu. Tema esimene sihtmärk oli Ust-Kutis asuv laevafirma. Navalnõi on dokumenteerinud mitu Artjomi katset firma üle võtta. See õnnestus alles siis, kui vastupanu osutanud ettevõtte juht leiti 2002. aastal segastel asjaoludel pooduna. Kuigi pärast tõendati, et surma põhjustas kägistamine, ei võtnud kohalik prokuratuur juhtumit menetlusse.

Kohe pärast seda pääses Tšaika justiitsvõimude abiga firma omanikeringi ja paarkümmend laeva parseldati kiiresti maha. Edasi läks Artjomi äri tõusvas joones: ilmse kokkumängu kahtlusega konkurssidel, kust teised pakkujad eemaldati näiteks kriminaalasja algatamise ähvardusega, sai ta suurte soolakaevanduste ja -tööstuse omanikuks. Raha liikus sealt Läti pankade pesumasina kaudu kiiresti Šveitsi, kust pärines Kreeka hotelli investeering.


Ei ole usutav, et Putin nende selle aastatetaguse paljastuse tõttu Tšaikast lahti saada otsustas, küllap ta oli peaprokuröri kuritegelike "äridega" niigi hästi kursis. Oletada võib, et samm on kuidagi seotud tema läinud nädalal avaldatud plaanida muuta Venemaa põhiseadust ja riigi võimuladviku vahekordi. Selle tuules astus tagasi ka peaminister Dmitri Medvedev koos oma valitsusega.

Medvedevi asemel saab peaministriks senine maksuameti juht Mihhail Mišustin.