Üllatusena see ilmselt ei tule, aga ravimite kättesaadavuses esinevad väga suured augud, eriti väljaspool Tallinnat. Näiteks apteegiinfo.ee lehel kajastub kaks Põlvamaa apteeki. Kui mõlemad läbi käia, siis leiaks 543-st toimeainest vaid 271. Kui patsiendil on aga ka eelistusi kaubamärgi, kanguse või pakendi suuruse osas, siis leiaks Põlvamaa kahest apteegist vaid 739 toodet neist 2120-st, mis on kantud haigekassa soodusravimite nimekirja ehk napp kolmandik. Kui siia lisada veel ka soov osta ravimeid mitmeks kuuks ette või minna apteegituurile koos inimesega, kellele arst on kirjutanud sarnased retseptid, siis ahaneks valik veelgi.

Ehkki apteekidel on seadusest tulenev kohustus tagada ravimite kättesaadavus, ei tähenda kehv kohapealne ravimivalik veel seaduse rikkumist. "Lähtuvalt apteegi asukohast ja patsientuurist, ei pruugi igal apteegil olla vajadust hoida laos kõiki harva kasutatavaid ravimeid. Suur hulk ravimitest võib sellisel juhul lihtsalt aeguda ning minna mahakandmisele," selgitas ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius, mida tähendab ravimiseaduse paragrahv, mis ütleb, et apteekidel on kohustus tagada igast toimeainest vähemalt ühe toote müügilolek. "Küll on kõikidel apteekidel kohustus mõistliku aja jooksul ravim tellida, kui patsient selleks soovi avaldab. Mõistlik aeg, arvestades tänast apteekide varustamise sagedust, juhul kui hulgimüügis on ravim olemas, on mõni päev."

Laiuse sõnul peaksid patsiendid mõtlema ravimivaru uuendamisele varem, kui siis, kui ravim on juba otsas. Võimalikke probleeme ravimite ostmisel saab tema sõnul ennetada eelkõige patsient ise. "Kui patsient juba teab, et ta võtab harvem kasutatavat rohtu, mida apteek püsivalt sees ei hoia, saab ta eelnevalt helistada apteeki ning paluda see sisse tellida. Patsientidel tasub kahtluse korral ka veebiaadressidelt www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee üle kontrollida, kas nende apteegis on soovitud ravim olemas või siis otsida apteek, kus seda ravimit on. Kui sobilik apteek leitud, tasub sinna ka ette helistada ning kontrollida, kas soovitud ravim on neil endiselt olemas. Nii-öelda tühikäikude ennetamiseks võib kaaluda ka ravimi tellimist internetiapteegist, siis on ravimi pärale jõudmine täpsemalt teada.“

Ravimite kättesaadavuse temaatika on oluline ka pooleli oleva apteegireformi kontekstis. Nimelt praeguste seaduste kohaselt kaob 1. aprillist ravimite hulgimüüjatel õigus pidada apteeke, edaspidi tohivad apteegid kuuluda üksnes proviisoritele. Samuti kaob 1. aprillist võimalus pidada suuremates linnades haruapteeke ehk apteeke, mille ruumidele, töötajatele ja müügil olevatele ravimitele kehtivad vähendatud nõuded.

Ehkki proviisorapteegid suudavad pakkuda hulgimüüjatele kuuluvatest ketiapteekidest kohati märksa soodsamaid hindu, siis ravimivalikus nad ketiapteekidega võistelda ei suuda. Need apteegid, mis ravimiameti hinnangul täna veel ei vasta 1. aprillil kehtima hakkavatele nõuetele, on ravimitega paremini varustatud, kui need, mis vastavad nõuetele. Haruapteegid seevastu ei suuda põhiapteekidega võistelda ei hinna ega ravimite kättesaadavuses.