Justiitsministeerium: joobes juhid põhjustavad aastas 2700 kuritegu
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri selgitas, et raskete õnnetuste ennetamise üks probleem on Eesti väike võimekus alkohoolikuid ravida. “Eestis on alkoholi kuritarvitamise häire ravi võimekus ligikaudu 4000 patsiendile aastas. Ainuüksi joobes juhtimise kuritegusid pannakse aastas toime ligikaudu 2700. Alkoholijoobes kokku aga sooritatakse ligikaudu 7500 kuritegu aastas,” loetles Siitam-Nyiri ette.
2017. aasta novembris jõustusid joobes juhtimist puudutavad ulatuslikud muudatused. Karmistati neid karistusi, kus joobes juht põhjustab avarii, mille tagajärjel saab keegi surma või raske tervisekahjustuse. Varem sai sellise kuriteo eest karistada kuni 5 aastase vangistusega, siis nüüd saab inimese trellide taha saata 12 aastaks.
“Samuti on korduva joobes juhtimise eest ette nähtud kohustuslik šokivangistus ehk täielikult tingimisi vangistust ei või kohus enam sellise kuriteo eest mõista,” rääkis Siitam-Nyiri. Kui joobes juht on põhjustanud kellegi surma või raske vigastuse, on kohustuslik võtta temalt juhtimisõigus.
Vassimine vilja ei kanna
Varem leidus selliseid kurjategijaid, kes põhjustasid narkootikumide või alkoholi all õnnetuse ja põgenesid sündmuskohalt. Hiljem väitsid nad, et tarvitasid üht või teist alles pärast õnnetust. Riik sulges seadusaugu, kuna säärane olukord nimetati eraldi kuriteoks. Lisaks hakati korduvalt purjuspäi rooli taha istunud inimesi karmimalt kohtlema. “Joobes juhtimise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus; korduva joobes juhtimise eest on karistuseks kuni 4-aastane vangistus,” märkis Siitam-Nyiri. Korduvalt joobes juhtimisega politsei radarisse jäänud inimestelt võetakse lisakaristusena juhtimisõigus.
Justiitsministeerium ei tea veel, kui edukad mõned aastad tagasi jõustunud muudatused on, kuna pole veel piisavalt aega möödunud. “Lühidalt saab siiski öelda, et kui kriminaalses joobes juhtide arv on kahel viimasel aastal püsinud stabiilsena ja vangide arv on kahel viimasel aastal langenud ligikaudu 8 protsenti , siis liiklussüütegude eest vangistust kandvate isikute arv on kasvanud 13 protsenti ehk siis võrreldes 2017. aastaga on karistuspraktika mõju olemas,” edastas Siitam-Nyiri.
Lisaks seadusandlusele muudeti joobes juhtide karistuspraktikat.
Esmarikkujaid rehabiliteeritakse
Esmakordselt tabatud joobes juhtide puhul kasutab prokuratuur inimese mõjutamiseks viise tegeleda joobes juhtimise algpõhjustega. Näiteks kolumnist Hannes Rumm pidi läbima rehabilitatsiooniprogrammi, et kriminaalmenetlus lõpetataks oportuniteediga.
Veel on võimalik kavandada arstiga plaan alkoholismi raviks, läbida sõltuvushäire ravi, võtta osa liiklusohutusalasest sotsiaalprogrammist, analüüsida alkoholi biomarkereid, mis näitavad alkoholi tarbimisharjumiste muutust või elektrooniline alkoholi tarvitamise kontroll.
Justiitsministeeriumi hinnangul võiks efektiivsena purjus juhte teel vähendada alkolukk, mida erasektoris bussijuhtidel kasutatakse. Ometi pole riiklikult konkreetseid plaane veel välja töötatud.
Joobes juhtimise kuritegusid registreeriti 2019. aastal 2703, neist 635 olid korduvad joobes juhtimised ehk kehtiva varasema karistusega sellise kuriteo eest. 2018. aastal registreeriti joobes juhtimise kuritegusid 2661, neist 673 korduvad ja 1988 esmakordsed.
Esmakordselt joobes juhtide puhul lõpetati kriminaalmenetlus tingimuslikult § 424 asjades 2018. aastal 517 juhul ja 2019. aastal 503 juhul.
