Postimees avaldas mullu suvel artikli tehnikaülikooli eurorahaga skeemitamisest. Toimetusega jagas infot ülikooli nooremteadlane Keegan McBride, kelle sõnutsi on tehnikaülikool korduvalt valetanud.

“Ma arvasin ja uskusin, et tehnikaülikoolis toimuv on kuritegu. Rääkisin enda ülemusega, kes keelas toimuvat kuritegevuseks kutsuda, kõik tegutsevad nii ning sedasi maailm töötab,” kirjeldas McBride euroraha väärkasutust tehnikaülikoolis.

“Rääkisin osakonna juhiga, kes kutsus toimuvat pettuseks, aga ei lubanud sama sõna avalikkuses kasutada. Juht märkis, et asjad Eestis nii käivadki. Rääkisin personaliosakonna juhiga, kes oli hiljem sisejuurdluse komitees. Ta kinnitas, et teab toimuvast ning kui see mulle ei meeldi, peaksin lahkuma,” lisas McBride postituses.

Lisaks vestles McBride tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksooga, kes arvas, et tegemist on ilmselt korruptsiooni ja pettusega, aga ta lubas ise asja uurida. “Ta ei võtnud minuga enam ühendust ja siseaudit ei uurinud neid projekte, millest talle rääkisin,” selgitas McBride.

Lükkab väited ümber

“Ülikooli juhtkonnal oli piisavalt võimalusi uurida minu viidatud materjale ja vältida probleemi avalikustamist, kuid nad ei tegutsenud,” viitas McBride juhtkonnale. “Kui Postimehe reporterid helistasid pärast pikka uurimist tehnikaülikooli rektorile, väitis Aaviksoo, et ei tunne mind, mis oli esimene vale,” teatas McBride. “Teise valena väitis rektor, et ma ei öelnud talle probleemsete projektide nimesid,” sõnas ta.

Kolmandaks valeks peab McBride väidet, et ta ei teinud tehnikaülikooliga koostööd. “Neljandaks on siseuurimise raport täis valeinfot, peale selle ei võtnud nad kõiki fakte arvesse,” tõi teadlane välja veel ühe vale. “Viiendana valetas ülikool taas, aga jäi sellega vahele,” sõnas McBride, viidates pressinõukogu otsuse meelevaldsele tõlgendusele, mida nõukogu palus juba täpsustada ja parandada.

“Kuuendana nõudis rektor tehnikaülikoolilt, et nad väidaksid, et ma rikkusin enda töölepingut, mille tagamaid pole mulle seni selgitatud,” teatas McBride postituses.

McBride väitis, et ülikool on teda korduvalt ähvardanud. Ta täpsustas Delfile, et ülikool on ähvardanud lokulööjat vallandamisega, kui ta peaks ajakirjanikega edasi suhtlema.

Tehnikaülikool ei soovinud McBride'i väiteid valede või vallandamise kohta kommenteerida. Turundus- ja kommunikatsioonijuht Anne Muldme edastas, et TTÜ ei pea kohaseks avalikult debateerida McBride'i täiendavate avalduste üle, sest tegemist on mitmetahulise juhtumiga ning asja arutamine pole osapoolte huvides. "Teadusprojekti juhtumit puudutavad üksikasjad on jätkuvalt uurimisel pädevates organites. Ülikool on oma kõrgeima otsustuskogu - nõukogu - tasemel sisemise uurimiskomisjoni raportiga tutvunud ja selle teadmiseks võtnud, uut infot, mis lükkaks ümber uurimiskomisjoni raporti tulemused, ei ole lisandunud," sõnas Muldme.

“Mingit vandenõuteooriat ega vihaste ajakirjanike valesid pole. Kõik on tehnikaülikooli enda süü. See on näide, kuidas ei tohi lokulööja infoga tegeleda, tõestus halvast juhtimisest,” edastas McBride. “Valetas ülikool, mitte ajakirjanikud.”

McBride märkis, et prokuratuur uurib veel kriminaalmenetluses tehnikaülikooli rahapettuse asjaolusid, lisaks auditeerivad projekte haridusministeerium ja Euroopa Liit. “Tehnikaülikooli viimatine käitumine on avalikule asutusele alla igasugust arvestust. Eesti väärib paremat,” võttis McBride postituse kokku.

Välisauditid kestavad

Euroraha väärkasutuse tehnikaülikoolis on tänaseks lõpetanud vaid tehnikaülikooli enda siseaudit. Ükski välistest audititest pole lõppenud. Siseaudit leidis, et et projekti otseste ja kaudsete kulude raporteerimisel on eksitud, instituudisisene kommunikatsioon oli ebapiisav ning uurimisrühma liikmete rollid ei olnud piisava selgusega teadvustatud ja puudus ühine teadmine rühma koosseisust ja ülesannetest.

Siseaudit leidis, et Postimehe süüdistused pettusest ei vasta tõele.