"NATO säärase otsuse taga oli kindlasti mure oma sõdurite turvalisuse pärast, sest ohuhinnang ei näidanud ilmselt häid märke pärast Iraani avaldust võtta tarvitusele vastusammud," leidis Bahovski.

"NATO annaks Iraanile lisasihtmärgi, mida rünnata, ja lihtsam on missioon lõpetada, kui vägesid juurde tuua (see nõuaks ka uut mandaati liikmesriikidest). Ei ole teada, kas puhkeb sõda, seega ei saa teadmatus olukorras sõdurite eluga riskida," märkis Bahovski.

"2003. aastal tappis pomm Iraagis ÜRO peakorteris vähemalt 22 inimest ja samalaadseid juhtumeid tahetakse kindlasti vältida. Pärast pommitamist viis ÜRO umbes 600 oma töötajat Iraagist välja," meenutas ta.

Bahovski ei näe, et see otsus võiks otseselt Eestit mõjutada, kuna hetkel Eesti sõjaväelasi antud missiooni raames Iraagis ei ole.

Teade NATO väljaõppemissiooni lõpetamise kohta tuli pelgalt päev pärast seda, kui USA tappis Iraagi pealinna Bagdadi lähedal raketirünnakuga Iraani relvajõudude mõjuvõimsama kindrali Qasem Soleimani.

Väljaõppemissiooni (NMI: NATO Mission Iraq) raames on Iraagi territooriumil sealse valitsuse kutsel 500 NATO sõdurit, kes aitavad suurendada kohalike julgeolekujõude võimekust võitluses terroriorganisatsiooniga Islamiriik.