Jaanson selgitas, et Eesti Kurtide Liit (EKL) on sügisest saati proovinud presidendi kantselei ja ERRiga saada selgust, kas presidendi aastalõputervitus kantakse üle viipekeeles. “Kahjuks kumbki institutsioon pikka aega ei reageerinudki nende küsimusele ja seejärel anti sisutud vastused ning lükati asja enda kaelast,” nentis ta.

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp märkis, et praeguse seaduse kohaselt peavad ERRi teleprogrammide originaalsaated olema võimaluste piires kättesaadavad vaegkuuljatele. Vaegkuulja tähendab aga neid inimesi, kes kasutavad kuulmiseks abivahendeid. Siiski on Eestis ka kurte inimesi, kes tahavad samamoodi ERRi saateid vaadata. Jaansoni eelnõus ongi sõna “vaegkuulja” asendatud sõnaga “kuulmispuudega inimesed”, et panna ERR mõtlema ka kurtidele inimestele.

Vähe vastuseid

“Sellel teemal oleme ERR-iga suhelnud 2010. aastast, kuid seni peaaegu tulutult. Kogu selle aja sees õnnestus saada presidendi aastalõpukõnet viipekeelde minu mäletamise mööda kaks-kolm korda,” rääkis Papp. “Lihtsalt kui ERR-il tuleb tuju, muudmoodi ei saa teisiti nimetada,” selgitas ta.

ERRi põhisõnum kurtidele on aastate vältel olnud sama - kanalil pole raha või lahendust on tehniliselt keeruline teostada.

ERRi juhatuse liige Urmas Oru ei selgitanud, miks pole presidendi aastalõpukõne viipekeelse tõlkega. “Võimaluse korral pakume presidendi lühemaid pöördumisi, tervitusi ja sõnavõtte subtriitritega, kordusel ka viipekeelse tõlkega,” märkis ta.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht rääkis, et kõik olulised sündmused Eestis peavad olema kättesaadavad ka puuetega inimestele. “Kui räägime vabariigi presidendi või teiste kõrgete riigiametnike kõnedest või pöördumistest, mida kantakse üle ka rahvusringhäälingus, siis peaks olema elementaare, et neile tagatakse otseülekandes ka eesti viipekeele tõlge ning subtiitrid. Vähemate võimalustega inimeste kaasamine ühiskonda on riigi kohustus,” ütles Habicht.

Ta kiitis, et mõnel korral on kõne juba viipekeelde tõlgitud, kuid näiteks 24. veebruari kontsertetendusest ei saa kõik puudega inimesed osa. “Nägemis- ja kuulmispuudega inimesed saaks kontserti jälgida, kui teleülekandel oleks kirjeldustõlge ja viipekeeletõlge. Selle ettepaneku oleme korraldajatele ka edastanud, kuid kindlust, et see teostuseni jõuab, hetkel veel ei ole,” sõnas Habicht.

Emotsionaalne ühtekuuluvustunne

Jaanson tõdes, et kuivõrd vabariigi kantselei ja ERR jäid presidendi aastavahetuskõne viipekeelseks tegemise küsimuses jätkuvalt jäigale seisukohale, siis tuli ka eelnõu märgilisena kiiresti sisse anda. Jaanson sõnas, et mitmed riigikogu koalitsiooniliikmed on eelnõu suhtes juba toetust üles näidanud. “Presidendi aastavahetuse tervitus on oluline emotsionaalselt, ühtekuuluvustunde seisukohast ja seetõttu on väga oluline sellest võimalikult vahetult uusaastaööl osa saada.”

“Ma ei pea jätkuvalt moraalselt õigeks, et vabariigi presidendi kantselei ja ERR laskuvad läbirääkimistesse endast mõjujõult tunduvalt nõrgema vabaühendusega ja sunnivad neid leppima sellega, mida saavad. Tegelikult pidanuksid nad nende eest seisma ja juba ammu tegema kõik endist sõltuva, et teema lõplikult laualt maas oleks ja kõrgemate riigijuhtide kogu ühiskonna poole tehtavad pöördumised ning tervitused edastaks automaatselt ka subtiitritega ja viipekeeles,” rääkis Jaanson. Siiski tunnustas ta ka ERRi seni tehtud töö eest. “Presidendi aastapäeva ja iseseisvuse taastamise tähtpäevade kõned tõlgitakse ja kantakse üle subtiitritega ja viipekeeles,” põhjendas ta.

EKL leidis samuti, et ERR on samas ka kurtide jaoks vaeva näinud. Juba kümme aastat saavad kurdid vaadata ETV2 kanalilt viipekeelseid uudiseid. “Teised meediakanalid võiksid sellest eeskuju võtta ja laiendada inforuumi kättesaadavust vaegkuuljatele ja kurtidele inimestele,” ütles Papp.