"Eesti riigi esindajad annavad OSCE meediavabaduse volinikule ammendavad seletused. Arvestades meedia survestamist Vene Föderatsioonis, on sellised Vene ametiisikute kaebused Eesti peale suisa koomilised," teatas Reinsalu.

"Muidugi ei meeldi Vene Föderatsiooni ametiisikutele EL sanktsioonide rakendamine agressiooni eest Ukrainas. Meediavabaduse piiramisega pole neil sanktsioonidel mingisugust pistmist. Sputnik on propagandaasutus, mitte vaba ajakirjandusväljaanne. Nii piirati just sel põhjusel Sputniku ligipääsu näiteks Londoni meediavabaduse konverentsile," selgitas Reinsalu. Ta lisas, et Eestis rakendatakse Sputniku omandivormist puutuvaid Euroopa Liidu (EL) sanktsioone, mitte piiranguid seoses sisuga.

"EL-i personaalsed sanktsioonid Sputniku emafirma Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljovile kehtestati seoses tema tegevusega 2014. aastal — ta aitas õigustada ning selgitada Ukraina ründamist," rääkis Reinsalu. "Eesti toetab ja on alati toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust ning mõistnud hukka Venemaa agressiooni," lisas ta.

Sputniku asutas 2014. aastal Rossija Segodnja oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub EL personaalsete sanktsioonide nimekirja, kuna tal oli keskne roll Ukraina ründamist toetavas propagandas Krimmi annekteerimise ning Venemaa sõjalise tegevuse puhul Ida- ja Kagu-Ukrainas.

Lähtudes Dmitri Kisseljov’i vastu kehtestatud personaalsetest sanktsioonidest külmutasid Eesti pangad oktoobri lõpus Rossija Segodnja pangaarved. Detsembris informeeris Rahapesu Andmebüroo füüsilisi isikuid, kellel on töölepinguline või võlaõiguslik töösuhe Rossija Segodniyaga, et teadlikult sanktsioonide all isiku heaks töötamine või talle teenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.