Möödunud pühapäeval EKRE esimehest siseministri Mart Helme poolt Soome peaminister Sanna Marini poole lennutatud solvangud tõid valitsusse järjekordse kriisi. Kuigi see tõi Eestile väga palju negatiivset tähelepanu, siis peaminister Jüri Ratast ja valitsust tegelikult see üldse ei häirinud, leitakse stuudios.

1x
00:00


„Valitsuse tervis on muidugi hea, Jüri Ratas tahab olla peaminister ja EKRE on ainus võimlaus, kuidas ta saab olla peaminister järelikult peab ta EKRE-le andestama kõik,“ seletas Vahur Koorits.

„See, mida Mart Helme rääkis oli muidugi mitu pidi šokeeriv. Ja ma tahaks ka rõhutada, et see polnud enam sisepoliitiline asi, see käis ja tegi päris korraliku tiiru ümber maailma. See oli päris paljude suurte maailma väljaanneete veebikülgedel väga loetud uudis. Märkasin Prantsusmaa Le Monde’is näiteks lugu, kuidas Eestis võimul olevad paremäärmuslased üritavad siin teha orbanistani. Neid artikleid oli omajagu palju,“ kirjeldas ajakirjanik maailmast vastu vaadanud pilti.

Maailma naerualune

„See on see koht, kuhu oleme Jüri Ratase juhtimisel jõudnud, et Eesti on üle maailma naerualune. Aga see ei tähenda valitsusel oleks kriis,“ leidis Koorits.

Raimo Poom tuletas seejärel meelde, et valitsuse juhtide tegevus näitas, et tegelikult polnud vabandused sugugi siirad. „Märgilikem oli see, kuidas koalitsioon kogunes jõulupidu pidama. Kõik nägid, kuidas rõõmsad ja roosad ja naeratavad Jüri Ratas ja Mart helme patsutasid teineteist ja lõid mulliveiniklaase kokku. Kõik on hästi välja arvatud, et Eestil pole hästi,“ kirjeldas Poom sealt saadetud sõnumit.

Ka Mihkel Tamm tõdes, et sõnad ja pildid ei käinud kokku. „Vaadates seda pilti seal jõulupeol, tundus see eriti silmakirjalik. Võttes arvesse seda, et 12 tundi hiljem rääkis Jüri Ratase seda, et Mart Helme pattudel on olemas piir ja, et ta ei saa lõputult lammutamas käia. Aga Soome peaministri skandaali kohta tundus., et pole häda midagi, et saavad naeratada sõbralikult koos,“ rääkis Tamm.

Isamaa reiting

Jõudes Mart Helme umbusaldushääletuseni, kus koalitsiooni kuuluv Isamaa fraktsioon otsustas siseministri toetuseta jätta toodi stuudios selle põhjendusena välja erinevaid tahke.

Vahur Koorits leidis, et Isamaa võis näha head hetke, kuidas oma virelevaid reitinguid toetada. „Isamaa on ilmselt vaadanud reitinguid, kõik kolm reitingut näitavad neile tulemust üsna napilt üle valimiskünnise. Nende seis on keeruline – valimiste vahel on reitingud kehvad ja iga kord on ka valimistulemused võrreldes eelmiste valimistega kehvemad.

Mihkel Tamm nõustus, küll, et Isamaa samm oli turvaline, sest ei ohustanud Helme ametit, kuid nägi selles siiski sõnumit nii EKRE-le kui Ratasele. „Aga sellel oli ikkagi tähtsus. Ma arvan, et Isamaale käib närvidele, et üks koalitsioonipartner lammutab, diskrediteerib valitsust, toetuse jätmata andmine oli üks võimalus näidata, et asjad pole nii kindla, näidata seda nii EKRE-le, kui ka Ratasele.“

Ketid lasid omale jalga

Saate teises pooles tuleb juttu apteegireformist mööduval nädalal üle käinud lainetustest. Kõigepealt kukkus riigikogus läbi eelnõu, mis oleks peatanud praeguse suuna, millega kevadel kärbitaks suurte apteegikettide mõjuvõimu ravimiturul. Sellele järgnes aga nende maruline protestiaktsioon, mille käigus löödi oma rohupoodide uksed klientide eest sisuliselt etteteatamiseta pooleks päevaks kinni.

„Kas apteekide kinni panek oli mõistlik, seda ma ei tea. Kas see oli efektne? Seda kindlast,“ rääkis selle kohta Koorits. „ Nad näitasid, kui suur on nende turuvõim. Kas see hirmutas inimesi ja motiveeris inimesi ja poliitikuid toetama nende mõju kärpimist, seda näeme. Ilmselt mõnes mõttes oli ta endale jalga laskmine, sest tekkis juurde neid, kes näevad, et kettide käes on suur võim ja nad ei kasuta seda vastutustundlikult. Nad üritavad kogu aega kuidagimoodi väänata, manipuleerida, ära osta,“ leidis ta.

Mihkel Tamm tegi möödunud nädalal ise intervjuu Keskerakonna nö dissidentide juhi Marika Tuus-Lauluga, keda toetanud keskpartei riigikogulased apteegireformi peatamise ettepaneku tagasilükkamisega ka sisuliselt hakkama said.

„Keskerakonnas on suur hulk saadikuid, kes ei nõustu sellega, et partei arvele laekus ühel hetkel 100 000 eurot ja siis hakati rääkima hoopis teistsugust juttu, mis oleks hulgimüüjatele meelepärasem. Tõrge viis sinnani, et ei tahetud uue eelnõuga kaasa minna, seda enam, et oldi väga nõrgad selle kaitsmisel ja selgitamisel, kust need punktid sinna tulid ja mida nad tähendavad. Seda nägime eelmisel nädalal AK intervjuust Tõnis Möldriga väga selgelt,“ rääkis Tamm.

„Kui apteegiketid tahtsid avalikkust ja poliitikutuid enda poole võita uste sulgemise aktsiooniga, et vaadake, mis juhtub, siis see mõju oli kindlasti vastupidine. See näitas nende tõelist palet,“ rääkis ta saates.