Esinedes eile briifingul välisriikide sõjaväeatašeede ees tuletas Gerassimov meelde, et Brüsseli doktriinidokumentides on Venemaale kinnitatud vastase staatus ning NATO detsembrikuisel tippkohtumisel teatati tugevdusjõudude ümberpaigutamise operatiivsuse olulisest suurendamisest alliansi idatiival, vahendab RIA Novosti.

Gerassimovi sõnul rõhutati ka eriti seda, et alates 2016. aastast on NATO liikmesriigid suurendanud kaitsekulutusi kokku 130 miljardi dollarini ja 2024. aastaks on ette nähtud sõjaliste kulutuste suurendamine 400 miljardini. Lisaks sellele võeti tippkohtumisel kosmoses domineerimise eesmärgil vastu otsus tunnistada kosmos eraldi lahingutegevuse keskkonnaks võrdselt maismaa, õhu, mere ja küberruumiga.

„Jätkub USA õhutõrjekomponentide Euroopasse paigutamise töö. Balti riikides ja Poolas, Musta ja Läänemere akvatooriumides suurendatakse sõjalist aktiivsust, suurendatakse bloki sõjaväeõppuste intensiivust. Nende stsenaariumid viitavad NATO sihipärasele valmistumisele oma vägede kasutamiseks suuremõõtmelises sõjalises konfliktis,” ütles Gerassimov.

Eeldusi suuremõõtmelisteks sõdadeks praegu ei ole, aga ei saa välistada, et uued kriisid võivad kontrolli alt väljuda ja kasvada üle suuremõõtmelisteks sõjalisteks konfliktideks. Valmis tuleb olla olukorra arengu igasugusteks stsenaariumideks, teatas Gerassimov.

Gerassimov vastas Norra esindaja küsimusele, kas on olemas tõenäosus suure sõja puhkemiseks enne 2050. aastat ja millistes keskkondades seda võidaks pidada.

„Meie arvates praegusel ajal eeldused suuremõõtmelise sõja puhkemiseks puuduvad,” ütles Gerassimov.

„Samas jääb olukord maailmas ebastabiilseks ja selle areng omandab üha dünaamilisemat iseloomu,” lisas Gerassimov, kelle sõnul tingib selle paljus mõnede riikide püüe suruda suveräänsetele riikidele peale oma põhimõtteid, kasutades muu hulgas jõumeetodeid.

„Sellistes tingimustes ei saa välistada kriisiolukordade tekkimise tõenäosust, mis võivad väljuda kontrolli alt ja kasvada üle suuremõõtmeliseks sõjaliseks konfliktiks,” lisas Gerassimov. „Kindlasti peame me olema valmis olukorra igasuguseks arengustsenaariumiks. Seetõttu hoitakse Venemaa kaitsepotentsiaali praegusel ajal ja ka perspektiivis tasemel, mis võimaldab tagasi lüüa meie riigi vastase igasuguses ulatuses, igasugusest keskkonnast agressiooni.”